Seisukoha töötas välja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportöör Sandro Gozi (Renew, Prantsusmaa). Täiskogus hääletas selle poolt 433 ja vastu 61 parlamendiliiget, erapooletuid oli 110.
Reklaami suunamise piirangud ja mikrosihtimise keeld
Parlamendi seisukoht erineb Euroopa Komisjoni omast mitmes aspektis. Näiteks tuleb parlamendi hinnangul keelata isikuandmete kasutamine veebis poliitreklaamide suunamiseks, kui inimene ei ole andnud selleks sõnaselget luba. Seega muutuks lubamatuks mikrosihtimine ehk reklaami suunamine inimese tarbimis- ja demograafiliste andmete põhjal. Samuti tuleks täielikult keelustada alaealiste andmete kasutamine.
Välissekkumise tõkestamine
Parlamendi hinnangul peaks ELis saama poliitreklaami osta ainult juhul, kui selle tellija või tema üle lõplikku kontrolli omav üksus tegutseb ELis.
Suurem läbipaistvus
Kodanikele, ametiasutustele ja ajakirjanikele tuleks tagada hõlbus juurdepääs poliitreklaami puudutavale teabele. Veebipõhise poliitreklaami taustainfo tuleks koondada ühtsesse andmebaasi.
Muu hulgas tuleks muuta lihtsamini kättesaadavaks andmed, mis puudutavad reklaami tellijat ja maksumust, samuti tasumiseks kasutatud raha päritolu. Lisaks tuleks avalikustada reklaami sihtrühm ja selle määratlemise viis, reklaami vaatamiste ja sellele reageerimiste info ning juhtudel, kui reklaami esitamine on peatatud, ka teave rikkumiste kohta.
Uued karistused
Parlamendi hinnangul tuleks poliitreklaami nõuete rikkujaid trahvida. Tõsiste ja korduvate rikkumiste korral peaksid suured reklaamteenuse osutajad peatama teenuse osutamise konkreetsele kliendile 15 päevaks. ELis kehtivad miinimumkaristused peaks määrama kindlaks Euroopa Komisjon.
Lisaks tuleks suurendada riikide ametiasutuste mõjuvõimu ning anda Euroopa Andmekaitsenõukogule volitused rikkumisjuhtumeid uurida ja karistusi jõustada.
Tsitaat
Raportöör Sandro Gozi (Renew, Prantsusmaa) ütles kolmapäevasel täiskogul: „Meie demokraatlikesse protsessidesse sekkutakse lubamatult palju. Parlamendil on Euroopa Liidu seadusandjana kohustus sellele piir panna, ent see ei tohi takistada vaba ja avatud teabevahetust. Suured veebiplatvormid väidavad, et me püüame keelustada kogu poliitreklaami. See ei ole nii. Ka pole meie eesmärk piirata väljendusvabadust. Me tahame üksnes tagada, et poliitreklaami ei väärkasutataks.“
Järgmised sammud
Kuna nõukogu võttis oma läbirääkimispositsiooni vastu juba 2022. aasta detsembris, saavad läbirääkimised õigusakti lõpliku sõnastuse üle õige pea alata.
|