Sport
Sport on suhteliselt uus ELi pädevusvaldkond. Selle pädevuse sai liit alles Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris. EL vastutab tõenduspõhise poliitika väljatöötamise eest, samuti peab ta edendama koostööd ja juhtima algatusi kehalise aktiivsuse ja spordi toetamiseks kõikjal Euroopas. Esimese programmi „Erasmus+“ (2014–2020) raames loodi spordivaldkonna projektide ja võrgustike toetamiseks esimest korda eraldi eelarverida.
Õiguslik alus
Ehkki enne 2009. aastat ELil aluslepingute kohaselt spordivaldkonnas õiguslikku pädevust ei olnud, rajas komisjon aluse ELi spordipoliitikale 2007. aasta valge raamatuga spordi kohta ja tegevuskavaga „Pierre de Coubertin“.
EL sai pädevuse spordivaldkonnas Lissaboni lepinguga. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punktis e antakse ELile pädevus liikmesriikide meetmete toetamiseks või täiendamiseks spordivaldkonnas ning artikli 165 lõikes 1 on sätestatud spordipoliitika üksikasjad. Märgitakse, et liit „panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni“. Artikli 165 lõikes 2 on osutatud, et liidu tegevusega püütakse „arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu“. ELil on seega õiguslik alus, et spordisektorit programmiga „Erasmus+“ struktuurselt toetada ning kõneleda ühel häälel rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes ELi mittekuuluvate riikidega ühel häälel. ELi spordiministrid saavad kokku ka hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungitel. Peale selle on sporti väga palju mõjutanud ELi pädevus ühtsel turul. Näiteks on Euroopa Liidu Kohtul välja kujunenud oluline kohtupraktika, mis on spordimaailma tugevalt mõjutanud (nt Bosmani kohtuasi). Samal ajal täidab EL vastavate rahastamisprogrammide kaudu spordiga tihedalt seotud valdkondades, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalne kaasatus, oma nn pehme õiguse alaseid volitusi.
Eesmärgid
Uue eripädevuse lisamine aluslepingutesse andis ELile spordivaldkonnas tegutsemiseks rohkem võimalusi. EL töötab spordivõistluste suurema aususe ja avatuse ning sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse suurema kaitse saavutamise nimel, võttes samal ajal arvesse spordivaldkonna eripära. Ühtlasi toetab EL ideed, et sport võib parandada üldist heaolu, aidata lahendada suuremaid ühiskondlikke probleeme nagu rassism, sotsiaalne tõrjutus ja sooline ebavõrdsus, ning tuua kogu liidus märkimisväärset majanduslikku kasu, ja et sport on oluline töövahend ELi välissuhetes. Eelkõige tegeleb EL kolme valdkonnaga: 1) spordi ühiskondlik roll, 2) spordi majanduslik mõõde ning 3) spordisektori poliitiline ja õigusraamistik.
Saavutused
A. Poliitika areng
1. Valge raamat spordi kohta ja tegevuskava „Pierre de Coubertin“
Komisjoni 2007. aasta valge raamat spordi kohta oli ELi esimene terviklik spordialane algatus. Soovitatud meetmete rakendamise abil kogus komisjon kasulikku tõendusmaterjali teemade kohta, mida tuleb edaspidi käsitleda. Valges raamatus nimetati mitu eesmärki, muu hulgas
- suurendada spordi ühiskondlikku rolli,
- edendada rahvatervist kehalise aktiivsuse kaudu,
- soodustada vabatahtlikku tegevust,
- edendada spordi majanduslikku mõõdet ja mängijate vaba liikumist,
- võidelda dopingu, korruptsiooni ja rahapesu vastu,
- hallata meediaõigusi.
2. Euroopa mõõtme arendamine spordis
Komisjoni valge raamat spordi kohta ja Lissaboni lepingu jõustumine 2009. aastal olid ettevalmistuseks komisjoni 2011. aasta jaanuari teatisele „Euroopa mõõtme arendamine spordis“. See teatis oli esimene spordialane poliitikadokument, mille komisjon pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastu võttis. Teatises rõhutati spordi potentsiaali aidata märkimisväärselt kaasa tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ (2010–2020) üldeesmärkide saavutamisele, kuna sport parandab tööalast konkurentsivõimet ja edendab sotsiaalset kaasatust. Selles soovitati ka, et EL peaks allkirjastama Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni, töötama välja rahvusvaheliste spordiürituste julgeolekumeetmed ja ohutusnõuded ning neid rakendama, liikuma edasi ELi kehalise aktiivsuse suunistel põhinevate riiklike eesmärkide kehtestamise suunas ning töötama välja standardid, mis käsitlevad puudega inimeste juurdepääsu spordiüritustele ja -rajatistesse.
Majanduslikes küsimustes kutsus komisjon spordiorganisatsioone üles looma meediaõiguste kollektiivse müügi mehhanisme, et tagada tulu õiglane ümberjagamine. Muud teatises käsitletud küsimused puudutasid spordiga seotud intellektuaalomandiõigusi, spordi läbipaistva ja jätkusuutliku rahastamise heade tavade vahetamist ning spordivaldkonnas riigiabi õigusaktide kohaldamise järelevalvet.
3. ELi spordialane töökava
ELi spordialane töökava on üks tähtsamaid ELi spordipoliitika dokumente. Selles keskendutakse liidu põhitegevusele spordivaldkonnas ja see on suunav vahend, mille eesmärk on edendada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja spordivaldkonna sidusrühmade koostööd.
Esimese spordialase töökava (2011–2014) võttis nõukogu vastu 2011. aastal. 1. detsembril 2020 võttis Euroopa spordiministrite nõukogu vastu ELi neljanda spordialase töökava (2021–2024). Kavas on tähtsal kohal kehaline aktiivsus ning põhiprioriteetide hulgas nimetatakse spordivõimaluste loomist kõigile põlvkondadele. Kava eesmärk on ka tugevdada „spordisektori taastumist ja kriisitaluvust COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem“. Muud tähtsamad tegevusvaldkonnad hõlmavad oskuste ja kvalifikatsioonide prioriseerimist spordis parimate tavade vahetamise ja teadmiste suurendamise kaudu, aususe ja väärtuste kaitsmist, spordi sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõõdet ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Samuti on ELi eesmärk suurendada naiste osakaalu juhtivatel ametikohtadel ja treeneritöös, edendada võrdseid tingimusi kõikidele sportlastele ning suurendada spordivaldkonnas tegutsevate naiste meediakajastust.
Kooskõlas ELi rohelisele majandusele üleminekuga on üks prioriteet ka nn keskkonnahoidlik sport ja kavas tehakse ettepanek töötada välja jagatud kohustustega ühine raamistik, võttes arvesse Euroopa kliimapakti. Peale selle pööratakse suurt tähelepanu innovatsioonile ja digiteerimisele kõigis spordisektori valdkondades.
4. COVID-19 pandeemia järgsed meetmed
Nõukogu võttis 22. juunil 2020 vastu järeldused COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja pakkus sektori taastamiseks eri meetmeid. Dokumendis tõsteti esile, et pandeemia mõjutas tugevalt kogu sektorit, sealhulgas selle majanduslikku olukorda, kuna pandeemial olid laastavad tagajärjed sporditegevusele kõikidel tasanditel. Nõukogu rõhutas, et on vaja pandeemia ja pandeemiajärgse taasalustamise strateegiaid kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, et toetada spordisektorit ja säilitada selle oluline panus ELi kodanike heaolusse. Ta julgustas ELi institutsioone täiendama liikmesriikide jõupingutusi, andes rahalist toetust sektorile ELi programmide ja fondide kaudu, nagu „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpus, ühtekuuluvuspoliitika fondid ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused (CRII, CRII+). Ühtlasi rõhutas nõukogu, et tuleb edendada dialoogi liikmesriikide ja sidusrühmade vahel, et arutada strateegiaid, mis võimaldavad taasalustada sporditegevust turvaliselt ja – võimaluse korral – koordineeritult, ning ennetada tulevasi kriise, suurendades ELi spordisektori vastupidavust.
Parlament võttis 10. veebruaril 2021 vastu resolutsiooni, milles kinnitati veel kord nõukogu järeldust, kuid rõhutati, et rahaline abi ei tohiks piirduda suurte paljude pealtvaatajatega spordisündmustega ning et taastamismeetmed on äärmiselt olulised ka rohujuure tasandi spordi jaoks. Lisaks paluti komisjonil töötada välja üleeuroopaline lähenemisviis, et tulla toime pandeemia negatiivsete tagajärgedega spordisektorile.
B. Tegevused ja programmid
1. Programm „Erasmus+“
Sport kuulub lahutamatu osana programmi „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Käimasoleva programmi (2021–2027) eelarvest on spordile eraldatud 1,9 %.
Uue programmi „Erasmus+“ ühe põhieesmärgina rõhutati sporditöötajate õpirände ning spordiorganisatsioonide ja spordipoliitika tasandil koostöö, kvaliteedi, kaasatuse, loovuse ja innovatsiooni edendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed hõlmavad muu hulgas sporditöötajate liikuvuse edendamist, eelkõige rohujuure tasandil, ja virtuaalõppe võimaluste suurendamist, partnerluste loomist koostööks ja parimate tavade vahetamiseks, sealhulgas väikesemahulisi partnerlusi, programmile laiema ja kaasavama juurdepääsu edendamist ning rohujuure tasandi spordiga seotud küsimusi edendavate mittetulunduslike spordiürituste toetamist.
Kogu ELi hõlmava Euroopa spordipäeva ettepaneku tegi Euroopa Parlament esimest korda oma 2012. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis Euroopa mõõtme kohta spordis. 2015. aasta septembris viidi läbi esimene Euroopa spordinädal, mille eesmärk on edendada sporti ja kehalist aktiivsust kogu Euroopas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ergutades Euroopa kodanikke muutma oma eluviisi paremaks ja tervislikumaks. 2018. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 59 % eurooplasi ei tee sporti üldse või teevad seda harva. Selle tagajärjel ei kannata mitte ainult inimeste tervis ja heaolu, vaid ka majandus, sest suurenevad tervishoiukulud ning vähenevad tööviljakus ja tööalane konkurentsivõime.
Alates 2017. aastast on Euroopa spordinädal toimunud ajavahemikus 23.–30. september kõikjal Euroopas ning liikmesriigid ja partnerriigid korraldavad selle raames mitmesuguseid tegevusi ja üritusi. 2020. aastal osales vaatamata COVID-19 pandeemiale 42 riiki ja toimus 32 617 üritust.
3. Projektid sotsiaalse kaasatuse edendamiseks
Sotsiaalne kaasatus on spordi ühiskondliku rolli seisukohast üks ELi prioriteete. Sport aitab inimesi lähendada, luua kogukondi ning võidelda ksenofoobia ja rassismi vastu ning seetõttu võib sport anda suure panuse rändajate integratsiooni ELis. 2016. aasta septembris avaldas komisjon uuringu selle kohta, kuidas aitab sport rändajaid kõikjal Euroopas integreerida, ja andis ülevaate ELis kasutusel olevatest headest tavadest. Komisjon toetab ka projekte ja võrgustikke rändajate sotsiaalseks kaasamise edendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Erasmus+“ kaudu. EL rahastab selliseid projekte nagu spordi kaudu kaasamise Euroopa võrgustik (ESPIN), partnerlus „Sotsiaalne kaasamine ja vabatahtlik tegevus Euroopa spordiklubides“ (SIVSCE) ja Fairplay.
4. Auhinnad
2021. aastal lõi komisjon kaks auhinnaprogrammi, #BeActive ja #BeInclusive, millega tunnustatakse uuenduslikke ideid ja algatusi, mille Euroopa üksikisikud või organisatsioonid on spordi ja kehalise tegevuse arendamiseks välja töötanud. Samuti edendatakse nende programmidega spordi kaudu sotsiaalsete tõkete kaotamist, et inimesi kokku tuua ja aidata luua Euroopa identiteeditunnet.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa spordipoliitika väljatöötamine kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT-komisjoni) pädevusse. Kuna sport on iseenesest oluline sotsiaalne nähtus ja avalik hüve, on parlament arvamusel, et EL peab spordiküsimustega tegelema üha rohkem, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. 2012. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis, millega sillutati teed Euroopa spordinädalale. Parlament rõhutab ka spordi sotsiaalset tähtsust. Samuti on ta paljudes resolutsioonides käsitlenud selliseid teemasid nagu sooline võrdõiguslikkus spordis ning aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus. Spordi tähtsat rolli mainiti ka 2016. aasta resolutsioonis pagulaste sotsiaalse kaasamise ja tööturule integreerimise kohta, milles rõhutati, et sport on tähtis sotsiaalse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise vahend, kuna see loob positiivsed sidemed kohalike elanike ning pagulaste ja varjupaigataotlejate vahel.
Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon (DROI) on korrapäraselt arutanud inimõigusi niisuguste suurte spordiürituste kontekstis, mida korraldatakse sellistes riikides nagu Venemaa (taliolümpiamängud 2014), Brasiilia (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2014, suveolümpiamängud 2016) ja Katar (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2022). Pärast 2014. aasta veebruaris toimunud esimest spordi ja inimõiguste teemalist kuulamist, milles keskenduti võõrtöötajate olukorrale Kataris, korraldati 2015. aastal koos CULT-komisjoniga ühine kuulamine suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumiste teemal.
Parlament on väga aktiivselt võidelnud ka võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni vastu spordis ning võttis 2013. aasta märtsis vastu selleteemalise resolutsiooni. Sellele järgnesid 2015. aasta juuni resolutsioon FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite paljastamise kohta ja 2017. aasta veebruaris resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale.
2016. aasta juulis esitas CULT-komisjon Euroopa Komisjonile suuliselt vastatava küsimuse võistluste tulemuste kokkuleppimise kohta ja nõudis kindlat lubadust ratifitseerida spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon. Volinik rõhutas vastuses Euroopa Komisjoni toetust konventsioonile, mis on väärtuslik vahend võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu võitlemiseks, sest see annab kindla aluse selle võitluse üleeuroopaliseks koordineerimiseks ja koostööks. Konventsiooni jõustumiseks ELis on siiski vaja liikmesriikide ja institutsioonide vahelist koostööd.
Parlament tunnistab ka spordi tähtsust turismi jaoks, tuletades meelde sporditegevuse olulist rolli Euroopa piirkondade turistide silmis atraktiivseks muutmisel, ning rõhutades võimalusi, mis tulenevad sellest, et sportlased ja pealtvaatajad reisivad spordiüritustele, mis meelitavad turiste ka kõige kaugematesse kohtadesse.
Muudatustes 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ käsitlevale komisjoni ettepanekule tegi parlament ettepaneku jagada osa programmi „Eramus+“ eelarvest ümber, et tagada rohkematele noortele sportlastele ja treeneritele võimalus osaleda liikuvuskavades.
Euroopa Parlament võttis 23. novembril 2021 vastu resolutsiooni „ELi spordipoliitika – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused“. Selles soovitasid parlamendiliikmed erinevaid meetmeid, nagu rohujuure tasandi spordi rahaliste vahendite suurendamine, mängijate üleviimise parem reguleerimine, naiste võrdne tasustamine ja suurem nähtavus spordis, laste parem kaitse spordis ning kehalisele tegevusele pühendatud tundide arvu suurendamine koolides.
10. novembril 2022 võttis parlament vastu resolutsiooni e-spordi ja videomängude kohta, milles ta jõudis järeldusele, et e-sport ja sport kuuluvad erinevatesse valdkondadesse. Seetõttu kutsus parlament komisjoni üles koostama harta e-spordivõistlustel Euroopa väärtuste edendamiseks ning kaaluma e-sporditöötajate viisa loomist. Parlament tunnistab, et spordivideomängud ja virtuaalsport pakuvad head võimalust uurida uusi fännide kaasamise vorme ja suurendada noorte osalemist kehalises tegevuses, kuid tunnistab vajadust kaitsta e-sporti võistluste tulemuste kokkuleppimise ja ebaseadusliku panustetegemise eest. Ta leiab, et EL peaks videomängude ja e-spordi suhtes rakendama vastutustundlikku lähenemisviisi, edendades neid osana tervislikust eluviisist, mis hõlmab ka kehalist aktiivsust, näost näkku suhtlemist ja kultuurielus osalemist.
Olivier Yves Alain Renard / Katarzyna Anna Iskra