Sport
EL sai spordivaldkonna pädevuse Lissaboni lepingu alusel, mis jõustus 2009. aasta detsembris. Nüüd vastutab EL koostööd edendava ning tõenduspõhise poliitika väljatöötamise ning füüsilise tegevuse ja spordi toetamise algatuste juhtimise eest kõikjal Euroopas. Sporti hakati sihtotstarbeliselt rahastama esimese programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel ja seda on programmi järgmistes etappides jätkatud.
Õiguslik alus
Ehkki enne 2009. aastat ELil aluslepingute kohaselt spordivaldkonnas õiguslikku pädevust ei olnud, pani komisjon aluse ELi spordipoliitikale 2007. aasta valge raamatuga spordi kohta ja tegevuskavaga „Pierre de Coubertin“.
EL sai spordivaldkonnas pädevuse Lissaboni lepinguga. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punktis e antakse ELile pädevus toetada või täiendada liikmesriikide meetmeid spordivaldkonnas ning artikli 165 lõikes 1 on sätestatud spordipoliitika üksikasjad. Märgitakse, et liit „panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni“. Artikli 165 lõikes 2 on osutatud, et liidu tegevusega püütakse „arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu“. ELi toimimise lepingu artikli 165 lõike 3 kohaselt edendavad liit ja liikmesriigid hariduse ja spordi valdkonnas koostööd kolmandate riikidega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Euroopa Nõukoguga. ELil on seega õiguslik alus, et spordisektorit programmiga „Erasmus+“ struktuurselt toetada ning kõneleda rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes ELi mittekuuluvate riikidega ühel häälel. ELi spordiministrid saavad kokku ka hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungitel. Samal ajal täidab EL rahastamisprogrammide kaudu spordiga tihedalt seotud valdkondades, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalne kaasatus, oma nn pehme õigusega seotud volitusi.
Eesmärgid
Eripädevuse lisamine aluslepingutesse andis ELile spordivaldkonnas tegutsemiseks rohkem võimalusi. EL töötab spordivõistluste suurema õigluse ja avatuse ning sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse parema kaitse nimel, võttes arvesse ka spordivaldkonna eripära. Ühtlasi toetab EL ideed, et sport võib parandada üldist heaolu, aidata lahendada suuremaid ühiskondlikke probleeme, nagu rassism, sotsiaalne tõrjutus ja sooline ebavõrdsus, ning tuua kogu liidus märkimisväärset majanduslikku kasu, ja et sport on tarvilik töövahend ELi välissuhetes. Eelkõige tegeleb EL kolme valdkonnaga: 1) spordi ühiskondlik roll, 2) spordi majanduslik mõõde ning 3) spordisektori poliitiline ja õigusraamistik.
Saavutused
A. Poliitika areng
1. Valge raamat spordi kohta ja tegevuskava „Pierre de Coubertin“
Komisjoni 2007. aasta valge raamat spordi kohta oli ELi esimene terviklik spordialgatus. Soovitatud meetmete rakendamise abil kogus komisjon kasulikku tõendusmaterjali teemade kohta, mida tuleb edaspidi käsitleda. Valges raamatus nimetati mitut eesmärki, muu hulgas:
- spordi ühiskondlikku rolli suurendamist;
- rahvatervise edendamist füüsilise tegevuse kaudu;
- vabatahtliku tegevuse suurendamist;
- spordi majandusliku mõõtme ja mängijate vaba liikumise edendamist;
- dopingu, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemist;
- meediaõiguste reguleerimist.
2. Euroopa mõõtme arendamine spordis
Komisjoni valge raamat spordi kohta ja Lissaboni lepingu jõustumine 2009. aastal olid ettevalmistuseks komisjoni 2011. aasta jaanuari teatisele „Euroopa mõõtme arendamine spordis“. Teatises käsitleti spordi üldist rolli, eelkõige seoses tööalase konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja rahvatervisega. Samuti keskenduti rahvusvaheliste spordiüritustega seotud aspektidele, sealhulgas Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni allkirjastamisele, spordiürituste ohutuse korraldamisele ja sellekohastele nõuetele ning standarditele, milles käsitletakse puuetega inimeste jaoks spordiürituste ja -paikade ligipääsetavaks muutmist. Ühtlasi vaadeldi selles spordiga seotud majandusküsimusi (meediaõiguste kollektiivne müük, intellektuaalomandi õigused, spordi läbipaistev ja kestlik rahastamine ning riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamine spordis).
3. ELi spordialane töökava
ELi spordialane töökava on üks tähtsamaid ELi spordipoliitika dokumente. Selles keskendutakse ELi põhitegevusele spordivaldkonnas ja see on suunav vahend, mille eesmärk on edendada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja spordivaldkonna sidusrühmade koostööd.
Esimese spordialase töökava (2011–2014) võttis nõukogu vastu 2011. aastal. ELi viienda spordialase töökava (1. juuli 2024–31. detsember 2027) võttis nõukogu ametlikult vastu 2024. aasta mais. See sisaldab ajakohastatud strateegilist raamistikku, millel on kolm peamist prioriteeti:
- ausus ja väärtused spordis;
- spordi sotsiaal-majanduslik ja kestlik mõõde;
- spordis osalemine ja tervist tugevdav kehaline aktiivsus.
Töökavas pööratakse suuremat tähelepanu sektoriülestele probleemidele, nagu kestlikkus, vaimne tervis, digitaalne innovatsioon spordis ja juurdepääsetav taristu. Liikmesriigid, komisjon ja spordiliikumised on oodatud tegema struktureeritud dialoogi, järelevalve ja temaatiliste töörühmade kaudu koostööd.
B. Meetmed ja programmid
1. Programm „Erasmus+“
Sport kuulub lahutamatu osana programmi „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Käimasoleva programmi (2021–2027) eelarvest on spordile eraldatud 1,9%.
Uue programmi „Erasmus+“ ühe põhieesmärgina rõhutati sporditöötajate õpirände ning spordiorganisatsioonide ja spordipoliitika tasandil koostöö, kvaliteedi, kaasatuse, loovuse ja innovatsiooni edendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed hõlmavad muu hulgas sporditöötajate liikuvuse edendamist, eelkõige rahvaspordi tasandil, virtuaalõppe võimaluste suurendamist, partnerlussuhete, sh väikepartnerluste loomist koostöö ja parimate tavade vahetamiseks, programmile laiema ja kaasavama juurdepääsu edendamist ning rahvaspordiga seotud teemasid edendavate mittetulunduslike spordiürituste toetamist.
2025. aastal suurenes huvi programmi „Erasmus+“ spordivaldkonna projektikonkursside vastu: rahastamiseks valiti 350 projekti, mille eelarve ületas 67 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aastaga oli taotlusi 34% enam. Neist 124 olid „koostööpartnerlused“, 185 „väikesed koostööpartnerlused“ ja 28 Euroopa mittetulunduslikud spordiüritused.
Need programmi „Erasmus+“ 2025. aasta sporditeemalise projektikonkursi tulemused näitavad, et nõudlus spordiprojektide järele Euroopas üha kasvab ja see valdkond saab hoogu aina juurde. 16. juulil 2025 tegi komisjon ettepaneku programmi „Erasmus+“ kohta aastateks 2028–2034, eraldades õpirände-, haridus-, noorte- ja spordialgatuste toetamiseks ligikaudu 40,8 miljardit eurot. See ettepanek on osa uuest 1,98 triljoni euro suurusest mitmeaastasest finantsraamistikust aastateks 2028–2034. Spordivaldkonnas on selle eesmärk laiendada liikuvusvõimalusi lisaks sporditöötajatele ka sportlastele ja treeneritele ning tugevdada spordivaldkonna koostööliitude kaudu rahvusvahelist koostööd. Parlament ja nõukogu tegutsevad asjaomase määruse kaasseadusandjatena.
Kogu ELi hõlmava Euroopa spordipäeva ettepaneku tegi Euroopa Parlament esimest korda oma 2012. aasta veebruaris vastu võetud resolutsioonis Euroopa mõõtme kohta spordis. 2015. aasta septembris korraldati esimene Euroopa spordinädal, mille eesmärk oli edendada sporti ja füüsilist tegevust kogu Euroopas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ergutades Euroopa kodanikke muutma oma eluviisi paremaks ja tervislikumaks. 2022. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei tee 62% eurooplasi üldse sporti või teevad seda harva. Selle tagajärjel ei kannata mitte ainult inimeste tervis ja heaolu, vaid ka majandus, sest suurenevad tervishoiukulud ning vähenevad tööviljakus ja tööalane konkurentsivõime.
Alates 2017. aastast on Euroopa spordinädal toimunud ajavahemikus 23.–30. september kõikjal Euroopas ning liikmesriigid ja partnerriigid korraldavad selle alusel mitmesuguseid tegevusi ja üritusi.
23.–25. septembril 2025 tähistati Euroopa spordinädala kümnendat aastapäeva teemaga „Then. Now. Always“ (Enne. Praegu. Alati.). Lisaks ulatuslikule rahvaliikumisele rõhutati vajadust asendada ekraaniaeg aktiivse ajaga, edendada spordi kaudu vaimset tervist ja kaasatust ning laiendada kõigi vanuserühmade ja taustaga inimeste võimalust sporti teha.
Viimase aastakümne jooksul on algatus märkimisväärselt kasvanud: praeguseks on selles osalejate arv üle 103 miljoni ning korraldatud on rohkem kui 353 000 üritust 42 riigis ja piirkonnas.
3. Projektid sotsiaalse kaasatuse edendamiseks
Sotsiaalne kaasatus on spordi ühiskondliku rolli seisukohast üks peamisi ELi prioriteete. Kuna sport lähendab inimesi ja aitab luua kogukondi, võib see märkimisväärselt aidata rändajatel ELi integreeruda. Komisjon toetab projekte ja võrgustikke rändajate sotsiaalse kaasamise edendamiseks programmi „Erasmus+“ kaudu.
4. Auhinnad
Alates 2022. aastast on komisjon välja andnud #BeActive ja #BeInclusive ELi spordi auhindu. Auhinnad jagunevad viide kategooriasse: füüsiline tegevus; kaasatus; vabatahtlik tegevus; põlvkondadeülesus; rahu, mille eesmärk on tõsta esile mitte ainult suure nähtavusega projekte, vaid ka rahvaspordialgatusi ja kaasavaid tavasid ning tunnustada uuenduslikke ideid ja algatusi, mille üksikisikud või organisatsioonid on Euroopas spordi ja füüsilise tegevuse edendamiseks välja töötanud. Samuti edendatakse nende programmidega spordi sotsiaalsete tõkete kaotamist, et inimesi ühendada ja aidata luua Euroopa identiteedi tunnet.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa spordipoliitika väljatöötamine kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT-komisjoni) pädevusse. 2012. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis, mis viis Euroopa spordinädala korraldamiseni. Lisaks käsitles parlament 2015. aasta märtsis soolise võrdõiguslikkuse küsimusi spordis ning 2022. aasta märtsis spordi rolli rassismivastases võitluses.
Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon (DROI) on korrapäraselt arutanud inimõiguste teemasid niisuguste suurte spordiürituste kontekstis, mida korraldatakse sellistes riikides nagu Venemaa (taliolümpiamängud 2014), Brasiilia (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2014, suveolümpiamängud 2016) ja Katar (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2022). Pärast 2014. aasta veebruaris toimunud esimest spordi ja inimõiguste teemalist kuulamist, milles keskenduti võõrtöötajate olukorrale Kataris, korraldati 2015. aastal koos CULT-komisjoniga ühine kuulamine suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumiste teemal.
Parlament on olnud väga aktiivne ka spordi aususe kaitsmisel, võttes 2013. aasta märtsis vastu resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis. Sellele järgnesid 2015. aasta juuni resolutsioon FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite paljastamise kohta ja 2017. aasta veebruaris resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale.
Muudatustes 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ käsitlevale komisjoni ettepanekule tegi parlament ettepaneku jagada osa programmi „Eramus+“ eelarvest ümber, et tagada rohkematele noorsportlastele ja treeneritele võimalus osaleda liikuvuskavades.
10. veebruaril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile, milles paluti komisjonil töötada välja Euroopa lähenemisviis, et leevendada pandeemia kahjulikku mõju spordisektorile.
23. novembril 2021 võttis parlament vastu resolutsiooni ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused“. Selles soovitatakse erinevaid meetmeid, nagu rahvaspordi rahaliste vahendite suurendamine, mängijate üleviimise parem reguleerimine, naiste võrdne tasustamine ja suurem nähtavus spordis, laste parem kaitse spordis ning füüsilisele tegevusele jaotatud tundide arvu suurendamine koolides. Samuti tehti ettepanek luua ELi spordikoordinaatori ametikoht, et tõhustada valdkondadevahelist koostööd.
10. novembril 2022 võttis parlament vastu resolutsiooni e-spordi ja videomängude kohta, milles tunnistati e-sporti (st „elektrooniline sport“, mis koosneb organiseeritud võistlevatest videomänguüritustest) traditsioonilisest spordist eraldiseisvaks sektoriks. Resolutsioonis kutsuti komisjoni üles koostama harta e-spordivõistlustel Euroopa väärtuste edendamiseks ning kaaluma e-sporditöötajate viisa loomist (kaasa arvatud mängijad). Parlament tunnistab, et sportvideomängud ja virtuaalsport pakuvad head võimalust avastada uusi fännide kaasamise viise ja suurendada noorte osalemist füüsilises tegevuses, ent samal ajal on vaja kaitsta e-sporti võistluste tulemuste kokkuleppimise ja ebaseaduslike hasartmängude eest. Parlament on veendunud, et EL peaks videomängude ja e-spordi suhtes rakendama vastutustundlikku lähenemisviisi, edendades neid osana tervislikust eluviisist, mis hõlmab ka kehalist aktiivsust, näost näkku suhtlemist ja kultuurielus osalemist.
Lisaks võttis parlament 7. oktoobril 2025 vastu resolutsiooni Euroopa spordimudeli kohta, milles rõhutatakse ELi poliitika rolli selle kujundamisel, keskendudes mudeli sotsiaalsetele ja kultuurilistele väärtustele, mitte turustamisele. Peamised üleskutsed on rahvaspordi kaitsmine, ohutuse ja kaasamise edendamine ning selle tagamine, et spordiorganisatsioonid tegutsevad ELi õiguse, eelkõige konkurentsi- ja tööõiguse kohaselt. Resolutsioonis toetatakse ka sportlaste kui töötajate ideed ning tugevdatakse nõudmist hea valitsemistava, läbipaistvuse ja finantssolidaarsuse järele.
Lisateavet selle teema kohta leiab kultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaidilt.
Anastasia MITRONATSIOU