Sport on valdkond, kus ELi pädevus on suhteliselt uus. Talle anti pädevus spordivaldkonnas alles Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris. EL vastutab tõenduspõhise poliitika väljatöötamise eest, samuti peab ta edendama koostööd ja juhtima algatusi kehalise aktiivsuse ja spordi toetamiseks kõikjal Euroopas. Ajavahemikus 2014–2020 loodi esimest korda eraldi eelarverida programmi „Erasmus+“ raames spordivaldkonna projektide ja võrgustike toetamiseks.

Õiguslik alus

Ehkki enne 2009. aastat ei sisaldanud aluslepingud ELi õiguslikku eripädevust spordivaldkonnas, rajas komisjon aluse ELi spordipoliitikale 2007. aasta valge raamatuga spordi kohta ja tegevuskavaga „Pierre de Coubertin“.

Lissaboni lepinguga sai EL spordivaldkonnas eripädevuse. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 6 punktis e antakse ELile pädevus liikmesriikide meetmete toetamiseks või täiendamiseks spordivaldkonnas ning artikli 165 lõikes 1 on sätestatud spordipoliitika üksikasjad. Märgitakse, et liit „panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni“. Artikli 165 lõikes 2 on osutatud, et liidu tegevusega püütakse „arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu“. ELil on seega õiguslik alus, et toetada spordisektorit struktuurselt programmiga „Erasmus+“ ning kõneleda ühel häälel rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes ELi mittekuuluvate riikidega. ELi spordiministrid saavad kokku ka hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungitel. Lisaks on ELi pädevustel ühtsel turul olnud ka spordile juba märkimisväärne mõju. Näiteks on Euroopa Kohtul välja kujunenud oluline kohtupraktika, mis on spordimaailma tugevalt mõjutanud (nt Bosmani kohtuasi). Samal ajal on EL täitnud vastavate rahastamisprogrammide kaudu oma pehme õiguse alaseid volitusi spordiga tihedalt seotud valdkondades, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalne kaasatus.

Eesmärgid

Uue eripädevuse lisamine aluslepingutesse andis ELile spordivaldkonnas tegutsemiseks rohkem võimalusi. EL töötab spordivõistluste suurema aususe ja avatuse ning sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse suurema kaitse saavutamise nimel, võttes samal ajal arvesse spordivaldkonna eripära. Lisaks toetab EL ideed, et sport võib parandada üldist heaolu, aidata lahendada laiemaid ühiskondlikke probleeme, nagu rassism, sotsiaalne tõrjutus ja sooline ebavõrdsus, ning tuua märkimisväärset majanduslikku kasu kogu liidus. Peale selle peetakse spordipoliitikat oluliseks vahendiks ELi välissuhetes. Eelkõige tegeleb EL kolme valdkonnaga: 1) spordi ühiskondlik roll, 2) spordi majanduslik mõõde ning 3) spordisektori poliitiline ja õigusraamistik.

Saavutused

A. Poliitika areng

1. Valge raamat spordi kohta ja tegevuskava „Pierre de Coubertin“

Komisjoni 2007. aasta valge raamat spordi kohta oli ELi esimene terviklik spordialane algatus. Soovitatud meetmete rakendamise abil kogus komisjon kasulikku tõendusmaterjali teemade kohta, mida tuleb edaspidi käsitleda. Valges raamatus nimetati mitu eesmärki, muu hulgas

  • suurendada spordi ühiskondlikku rolli,
  • edendada rahvatervist kehalise aktiivsuse kaudu,
  • suurendada vabatahtlikku tegevust,
  • edendada spordi majanduslikku mõõdet ja mängijate vaba liikumist,
  • võidelda dopingu, korruptsiooni ja rahapesu vastu ning
  • kontrollida meediaõigusi.

2. Euroopa mõõtme arendamine spordis

Komisjoni valge raamat spordi kohta ja Lissaboni lepingu jõustumine 2009. aastal olid ettevalmistuseks komisjoni 2011. aasta jaanuari teatisele „Euroopa mõõtme arendamine spordis“, milles käsitletakse Lissaboni lepingu mõju spordile. See teatis oli esimene spordialane poliitikadokument, mille komisjon pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastu võttis. Teatises rõhutati spordi potentsiaali aidata märkimisväärselt kaasa tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ (2010–2020) üldeesmärkide saavutamisele, kuna sport parandab tööalast konkurentsivõimet ja edendab sotsiaalset kaasatust. Selles soovitati ka, et EL peaks allkirjastama Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni, töötama välja rahvusvaheliste spordiürituste julgeolekumeetmed ja ohutusnõuded ning neid rakendama, liikuma edasi ELi kehalise aktiivsuse suunistel põhinevate riiklike eesmärkide kehtestamise suunas ning töötama välja standardid, mis käsitlevad puudega inimeste juurdepääsu spordiüritustele ja -rajatistele.

Majanduslikes küsimustes kutsus komisjon spordiorganisatsioone üles looma meediaõiguste kollektiivse müügi mehhanisme, et tagada tulu asjakohane ümberjagamine. Muud teatises käsitletud küsimused puudutasid spordiga seotud intellektuaalomandiõigusi, spordi läbipaistva ja jätkusuutliku rahastamise heade tavade vahetamist ning spordivaldkonnas riigiabi õigusaktide kohaldamise järelevalvet.

3. ELi spordialane töökava

ELi spordialane töökava on üks kõige tähtsamaid ELi spordipoliitika dokumente. Selles keskendutakse liidu põhitegevusele spordivaldkonnas ja see on suunav vahend, mille eesmärk on edendada koostööd ELi institutsioonide, liikmesriikide ja spordivaldkonna sidusrühmade vahel. 

Esimese spordialase töökava (2011–2014) võttis nõukogu vastu 2011. aastal ja teise 2014. aastal. 2014.–2017. aasta kava sisaldas kolme prioriteeti: 1) spordieetika, 2) spordi majanduslik mõõde ning 3) spordi ja ühiskonna suhe. Nendega tegelemiseks moodustasid liikmesriigid ja komisjon viis eksperdirühma, mis käsitlesid võistluste tulemuste kokkuleppimist, head juhtimistava, spordi majanduslikku mõõdet, tervist tugevdavat kehalist aktiivsust ning inimressursside arendamist spordivaldkonnas.

Mais 2016 võttis nõukogu vastu järeldused eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamise kohta suurtel spordiüritustel, milles palus liikmesriikidel kaasata tulevasse sporti käsitlevasse ELi tasandi töösse eetika ja läbipaistvuse, toetada hea juhtimistavaga seotud kriteeriumide ja menetluste rakendamist ning määrata kindlaks ja töötada välja avaliku ja erasektori koostöö mudeleid ning vahetada häid tavasid.

Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu võttis 23. mail 2017 vastu kolmanda ELi spordialase töökava (2017–2020), mille põhiprioriteedid kajastasid eelmise töökava prioriteete. Kolmanda kavaga loodi ainult kaks eksperdirühma (teemad: eetika ning oskuste ja inimressursside arendamine spordis), võeti kasutusele uued töömeetodid, näiteks klastrikohtumised, ning pikendati kava kestust kokku kolme ja poole aastani, et viia see kooskõlla programmi „Erasmus+“ ja mitmeaastase finantsraamistikuga.

1. detsembril 2020 võttis Euroopa spordiministrite nõukogu vastu ELi neljanda spordialase töökava (2021–2024). Kavas on tähtsal kohal kehaline aktiivsus ning põhiprioriteetide hulgas nimetatakse investeerimist sporti ja tervist tugevdavasse kehalisse aktiivsusse, sealhulgas spordivõimaluste loomine kõigile põlvkondadele. Kava eesmärk on ka tugevdada „spordisektori taastumist ja kriisitaluvust COVID-19 pandeemia ajal ja hiljem“. Muud tähtsamad tegevusvaldkonnad hõlmavad oskuste ja kvalifikatsioonide prioriseerimist spordis parimate tavade vahetamise ja teadmiste suurendamise kaudu, aususe ja väärtuste kaitsmist, spordi sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõõdet ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Samuti on ELi eesmärk suurendada naiste osakaalu juhtivatel ametikohtadel ja treeneritöös, edendada võrdseid tingimusi kõikidele sportlastele ning suurendada spordivaldkonnas tegutsevate naiste meediakajastust.

Kooskõlas ELi rohelisele majandusele üleminekuga on prioriteediks ka keskkonnahoidlik sport ja kavas tehakse ettepanek töötada välja jagatud kohustustega ühine raamistik, võttes arvesse Euroopa kliimapakti. Lisaks pannakse rõhku innovatsioonile ja digiteerimisele kõigis spordisektori valdkondades.

4. COVID-19 pandeemia ja sport

Nõukogu võttis 22. juunil 2020 vastu järeldused COVID-19 pandeemia mõju kohta spordisektorile ja pakkus välja erinevaid meetmeid sektori taastumiseks. Dokumendis tõsteti esile, et pandeemia mõjutas tugevalt kogu sektorit, sealhulgas selle majanduslikku olukorda, kuna pandeemial olid laastavad tagajärjed sporditegevusele kõikidel tasanditel. Nõukogu rõhutas, et on vaja pandeemia ja pandeemiajärgse taasalustamise strateegiaid kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ELi tasandil, et toetada spordisektorit ja säilitada selle oluline panus ELi kodanike heaolusse. Muu hulgas julgustas nõukogu liidu institutsioone täiendama liikmesriikide jõupingutusi, suunates rahalist toetust sektorile olemasolevate ELi programmide ja fondide kaudu, nagu „Erasmus+“, Euroopa solidaarsuskorpus, ühtekuuluvuspoliitika fondid ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused (CRII, CRII+). Lisaks rõhutas nõukogu vajadust edendada dialoogi liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel, et arutada strateegiaid, mis võimaldavad taasalustada sporditegevust turvaliselt ja – võimaluse korral – koordineeritult, ning ennetada tulevasi kriise, suurendades ELi spordisektori vastupidavust.

1. detsembril 2020 pidasid ELi spordiministrid konverentsi, millel käsitleti praegu rahvusvaheliste spordiürituste korraldamisega seotud probleeme. COVID-19 pandeemia tõttu takistavad sportlaste liikumisvabadust erinevad ja pidevalt muutuvad riiklikud eeskirjad, mis käsitlevad testimist, karantiini ja muid tervisega seotud küsimusi. Arutelu näitas, et spordisektoris on vaja rohkem teabevahetust ja koostööd ELi tasandil.

10. veebruaril 2021 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles ta rõhutas vajadust anda liikmesriikidele rahalist, strateegilist ja praktilist toetust, et vältida pandeemia püsivat mõju noortele ja spordile. Resolutsioonis toonitati, et rahaline abi ei tohiks piirduda ainult suure pealtvaatajate arvuga spordiüritustega ja taastamismeetmed on äärmiselt olulised rohujuuretasandi spordi jaoks. Lisaks paluti komisjonil töötada välja üleeuroopaline lähenemisviis, et tulla toime pandeemia negatiivsete tagajärgedega spordisektorile.

B. Tegevusprogrammid

1. Programm „Erasmus+“

Sport kuulub lahutamatu osana programmi „Erasmus+“, mis on liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 12. detsembril 2020 esialgsele kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes, mis käsitleb tulevast programmi „Erasmus+“ (2021–2027). Kokkuleppes rõhutati, kui oluline on edendada spordis Euroopa mõõdet, mis peaks täiendama ELi spordialast töökava (2021–2017) ja olema sellega kooskõlas, ning suurendati spordi rahastamist 1,9%-ni programmi kogueelarvest.

Uue programmi „Erasmus+“ ühe põhieesmärgina rõhutati sporditöötajate õpirände ning spordiorganisatsioonide ja spordipoliitika tasandil koostöö, kvaliteedi, kaasatuse, loovuse ja innovatsiooni edendamist. Selle eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed hõlmavad muu hulgas eelkõige rohujuure tasandi sporditöötajate liikuvuse edendamist ja virtuaalõppe võimaluste suurendamist, partnerluste loomist koostööks ja parimate tavade vahetamiseks, sealhulgas väikesemahulised partnerlused, programmile laiema ja kaasavama juurdepääsu edendamist ning rohujuure tasandi spordiga seotud küsimusi edendavate mittetulunduslike spordiürituste toetamist. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad esialgse kokkuleppe veel heaks kiitma.

2. Euroopa spordinädal

Kogu ELi hõlmava Euroopa spordipäeva ettepaneku tegi esimesena Euroopa Parlament oma 12. veebruari 2012. aasta resolutsioonis Euroopa mõõtme kohta spordis. 2015. aasta septembris sai alguse Euroopa spordinädal, mille eesmärk on edendada sporti ja kehalist aktiivsust kogu Euroopas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ergutades Euroopa kodanikke muutma oma eluviisi paremaks ja tervislikumaks. 2018. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 59% eurooplasi ei tee sporti üldse või teevad seda harva. Selle tagajärjel ei kannata mitte ainult inimeste tervis ja heaolu, vaid ka majandus, sest suurenevad tervishoiukulud ning vähenevad tootlikkus ja tööalane konkurentsivõime.

Alates 2017. aastast on Euroopa spordinädal toimunud ajavahemikus 23.–30. september kõikjal Euroopas ning liikmesriigid ja partnerriigid korraldavad selle raames mitmesuguseid tegevusi ja üritusi. 2020. aastal osales COVID-19 pandeemiast hoolimata 42 riiki ja toimus 32 617 üritust. Lisaks töötas Euroopa Komisjon välja kampaania #BeActiveAtHome, et leevendada liikumispiirangute võimalikku mõju spordile ja kehalisele aktiivsusele.

3. Sport ja rändajad

Sotsiaalne kaasatus on spordi ühiskondliku rolli seisukohast üks ELi prioriteete. Sport aitab inimesi lähendada, luua kogukondi ning võidelda ksenofoobia ja rassismi vastu ning seetõttu võib sport anda suure panuse rändajate integratsiooni ELis. 2016. aasta septembris avaldas komisjon uuringu selle kohta, kuidas aitab sport rändajaid kõikjal Euroopas integreerida, ja andis ülevaate ELis kasutusel olevatest headest tavadest. Komisjon toetab ka projekte ja võrgustikke rändajate sotsiaalseks kaasamise edendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Erasmus+“ kaudu. EL rahastab selliseid projekte nagu spordi kaudu kaasamise Euroopa võrgustik (Spin), „Sotsiaalne kaasamine ja vabatahtlik tegevus Euroopa spordiklubides“ (SIVSCE) ja Fairplay.

Jalgpallil on sotsiaalse kaasamise toetamisel tähtis roll tänu sellele, et osalevad jalgpallurite liidud (nt projektis „Punane kaart rassismile“) või sellised juhtorganid nagu Euroopa Jalgpalliliit (UEFA), kes aitas ELi, kaardistades oma liikmete tegevuse pagulaste sotsiaalse kaasamise toetamisel.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa spordipoliitika väljatöötamine kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT-komisjoni) pädevusse. Kuna sport on iseenesest oluline sotsiaalne nähtus ja avalik hüve, on parlament arvamusel, et EL peab spordiküsimustega tegelema üha rohkem, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. 2012. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni Euroopa mõõtme kohta spordis, millega sillutati teed Euroopa spordinädalale. Parlament töötab ka selle nimel, et rõhutada spordi ühiskondlikku tähtsust. Lisaks on parlament paljudes resolutsioonides käsitlenud selliseid teemasid nagu sooline võrdõiguslikkus spordis ning aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus. Spordi tähtsat rolli mainiti ka 2016. aasta resolutsioonis pagulaste sotsiaalse kaasamise ja tööturule integreerimise kohta, milles rõhutati, et sport on tähtis sotsiaalse ja ku|ltuuridevahelise dialoogi edendamise vahend, kuna see loob positiivsed sidemed kohalike elanike ning pagulaste ja varjupaigataotlejate vahel.

Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjon (DROI) on korrapäraselt arutanud inimõigusi suurte spordiürituste raames, mida korraldatakse sellistes riikides nagu Venemaa (taliolümpiamängud 2014), Brasiilia (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2014, suveolümpiamängud 2016) ja Katar (FIFA meeste maailmameistrivõistlused 2022). Pärast 2014. aasta veebruaris toimunud esimest spordi ja inimõiguste teemalist kuulamist, milles keskenduti võõrtöötajate olukorrale Kataris, korraldati 2015. aastal koos CULT-komisjoniga ühine kuulamine suurte spordiüritustega seotud inimõiguste rikkumiste teemal.

Parlament on väga aktiivselt võidelnud ka võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni vastu spordis ning võttis 2013. aasta märtsis vastu selleteemalise resolutsiooni. Järgnesid 2015. aasta juunis resolutsioon FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite paljastamise kohta ja 2017. aasta veebruaris resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale. 2016. aasta juuli täiskogu istungil esitas CULT-komisjon Euroopa Komisjonile suuliselt vastatava küsimuse võistluste tulemuste kokkuleppimise kohta ja nõudis kindlat lubadust ratifitseerida spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon. Volinik rõhutas vastuses Euroopa Komisjoni toetust konventsioonile, mis on väärtuslik vahend võitluseks võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu, sest see annab kindla aluse üleeuroopaliseks koordineerimiseks ja koostööks selles võitluses. Konventsiooni jõustumiseks ELis on siiski vaja liikmesriikide ja institutsioonide vahelist koostööd.

Parlament tunnistab ka spordi tähtsust turismi jaoks, tuletades meelde sporditegevuse olulist rolli Euroopa piirkondade turistide silmis atraktiivseks muutmisel, ning rõhutades võimalusi, mis tulenevad sellest, et sportlased ja pealtvaatajad reisivad spordiüritustele, mis meelitavad turiste ka kõige kaugematesse kohtadesse.

Muudatustes 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ käsitlevale komisjoni ettepanekule tegi parlament ettepaneku jagada osa programmi „Eramus+“ eelarvest ümber, et tagada rohkematele noortele sportlastele ja treeneritele võimalus osaleda liikuvuskavades.

 

Katarzyna Anna Iskra / Sophia Thoenes