Sport on valdkond, kus ELi pädevus on suhteliselt uus. Talle anti pädevus spordivaldkonnas alles Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aasta detsembris. EL vastutab tõenduspõhise poliitika väljatöötamise eest, samuti peab ta edendama koostööd ja juhtima algatusi kehalise aktiivsuse ja spordi toetamiseks kõikjal Euroopas. Ajavahemikus 2014–2020 on esimest korda olemas eraldi eelarverida programmi „Erasmus+“ raames spordivaldkonna projektide ja võrgustike toetamiseks.

Õiguslik alus

Ehkki enne 2009. aastat ei sisaldanud aluslepingud õiguslikku eripädevust spordivaldkonnas, rajas komisjon aluse ELi spordipoliitikale 2007. aasta valge raamatuga spordi kohta ja tegevuskavaga „Pierre de Coubertin“.

Lissaboni lepinguga sai EL spordivaldkonnas eripädevuse. Euroopa Liidu (ELi) toimimise lepingu artikli 6 punktis e antakse ELile pädevus võtta meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks või täiendamiseks spordivaldkonnas ning artikli 165 lõikes 1 on sätestatud spordipoliitika üksikasjad. Märgitakse, et liit „panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni“. Artikli 165 lõikes 2 on osutatud, et liidu tegevusega püütakse „arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu“.

ELil on seega õiguslik alus, et toetada spordisektorit struktuurselt programmiga „Erasmus+“ ning kõneleda ühel häälel rahvusvahelistel foorumitel ja suhetes ELi mittekuuluvate riikidega. ELi spordiministrid saavad kokku ka hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungitel.

Lisaks on ELi pädevustel ühtse turu valdkonnas olnud ka spordile juba märkimisväärne mõju. Näiteks on Euroopa Kohtul välja kujunenud oluline kohtupraktika, mis on spordimaailma tugevalt mõjutanud (nt Bosmani kohtuasi). Samal ajal on EL täitnud vastavate rahastamisprogrammide kaudu oma nn pehme õiguse alaseid volitusi spordiga tihedalt seotud valdkondades, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalne kaasatus.

Eesmärgid

Uue eripädevuse olemasolu aluslepingutes on andnud ELile rohkem võimalusi spordivaldkonnas tegutsemiseks. EL töötab spordivõistluste suurema aususe ja avatuse ning sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse suurema kaitse saavutamise nimel, võttes samal ajal arvesse spordivaldkonna eripära. Eelkõige tegeleb EL kolme valdkonnaga: 1) spordi ühiskondlik roll, 2) spordi majanduslik mõõde ja 3) spordisektori poliitiline ja õigusraamistik.

Saavutused

A. Poliitika areng

1. Valge raamat spordi kohta ja tegevuskava „Pierre de Coubertin“ (2007)

Komisjoni 2007. aasta juulis avaldatud valge raamat spordi kohta oli ELi esimene terviklik spordialane algatus. Soovitatud meetmete rakendamise abil on komisjon kogunud kasulikku tõendusmaterjali teemade kohta, mida tuleb edaspidi käsitleda. Valges raamatus nimetati mitu eesmärki: muu hulgas suurendada spordi ühiskondlikku rolli, edendada rahvatervist kehalise aktiivsuse kaudu, suurendada vabatahtlikku tegevust, edendada spordi majanduslikku mõõdet ja mängijate vaba liikumist, võidelda dopingu, korruptsiooni ja rahapesu vastu ning teostada kontrolli meediaõiguste üle.

2. Euroopa mõõtme arendamine spordis

2007. aasta valge raamat spordi kohta oli ettevalmistuseks komisjoni 2011. aasta jaanuari teatisele „Euroopa mõõtme arendamine spordis“ (COM(2011)0012), milles käsitletakse Lissaboni lepingu mõju spordile.

See teatis oli esimene spordialane poliitikadokument, mille komisjon pärast Lissaboni lepingu jõustumist vastu võttis. Teatises rõhutatakse spordi potentsiaali aidata märkimisväärselt kaasa tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ üldeesmärkide saavutamisele ning tunnistatakse, et sport parandab tööalast konkurentsivõimet ja edendab sotsiaalset kaasatust. Selles soovitatakse ka, et EL peaks allkirjastama Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni, töötama välja rahvusvaheliste spordiürituste julgeolekumeetmed ja ohutusnõuded ning neid rakendama, tegema jätkuvalt edusamme ELi kehalise aktiivsuse suunistel põhinevate riiklike eesmärkide kehtestamise suunas ning töötama välja standardid, mis käsitlevad puudega inimeste juurdepääsu spordiüritustele ja -rajatistele.

Majanduslikes küsimustes kutsub komisjon spordiorganisatsioone üles looma meediaõiguste kollektiivse müügi mehhanisme, et tagada tulu asjakohane ümberjagamine. Muud teatises käsitletud küsimused puudutavad spordiga seotud intellektuaalomandiõigusi, spordi läbipaistva ja jätkusuutliku rahastamise heade tavade vahetamise edendamist ning spordivaldkonnas riigiabi õigusaktide kohaldamise järelevalvet.

3. ELi spordialased töökavad (2014–2017 ja 2017–2020)

ELi spordialane töökava on Euroopa spordipoliitika kõige tähtsam dokument. Esimene kava kiideti heaks nõukogu 20. mai 2011. aasta resolutsioonis[1] ja teine 21. mail 2014. aastal[2]. 2014.–2017. aasta kava sisaldas kolme prioriteeti: spordieetika, spordi majanduslik mõõde ning spordi ja ühiskonna suhe. Nende prioriteetsete teemadega tegelemiseks moodustasid liikmesriigid ja komisjon viis eksperdirühma, mis käsitlesid võistluste tulemuste kokkuleppimist, head juhtimistava, spordi majanduslikku mõõdet, tervist tugevdavat kehalist aktiivsust ning inimressursside arendamist spordivaldkonnas.

23. mail 2017 võttis hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu oma spordile pühendatud istungil vastu uue ELi spordialase töökava (2017–2020)[3]. Põhiteemad on järgmised:

  • spordieetika, eelkõige hea juhtimistava, alaealiste kaitse ning võitlus võistluste tulemuste kokkuleppimise, dopingu ja korruptsiooni vastu;
  • majanduslik mõõde, eelkõige innovatsioon spordis ning sport ja digitaalne ühtne turg;
  • sport ja ühiskond, eelkõige sotsiaalne kaasatus, treenerid, meedia, keskkond, tervis, haridus ja spordidiplomaatia.

Varasemas töökavas ette nähtud viie eksperdirühma asemel moodustatakse nüüd ainult kaks eksperdirühma (vastavalt eetikaküsimused ning oskuste ja inimressursside arendamine spordis) ja seatakse sisse uued töömeetodid, näiteks klastrikohtumised.

Komisjonil paluti ka tagada järelmeetmed tööle, mida tegid kaks varasemat kõrgetasemelist töörühma „sport ja diplomaatia“ ning „sport rohujuure tasandil“.

Komisjoni ettepanekut järgides pikendati töökava kestust 2020. aasta lõpuni (kogukestus 3,5 aastat), et viia see vastavusse programmiga „Erasmus +“ ja mitmeaastase finantsraamistikuga.

Kuna suured spordiüritused on atraktiivne võimalus pidulikult tähistada spordi saavutusi, tähtsust ja kasu riigi ja rahvusvahelisel tasandil, esitas nõukogu 2016. aasta mais järeldused, mis käsitlevad eetika, läbipaistvuse ja hea juhtimistava tõhustamist suurtel spordiüritustel. Selles dokumendis palus nõukogu liikmesriikidel lisada eetika ja läbipaistvus tulevasse sporti käsitlevasse ELi tasandi töösse, toetada hea juhtimistavaga seotud kriteeriumide ja menetluste rakendamist ning määrata kindlaks ja töötada välja avaliku ja erasektori koostöö mudeleid ning vahetada nimetatud koostööga seotud häid tavasid.

B. Tegevusprogrammid

1. Programm „Erasmus+“

Sport kuulub lahutamatu osana programmi „Erasmus+“, mis on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. 1,8% programmi aastaeelarvest on eraldatud spordiga seotud tegevusele, et toetada koostööl põhinevaid partnerlusi ja mittetulunduslikke Euroopa spordiüritusi. Programm peaks aitama tugevdada ka poliitika kujundamise tõendusbaasi, nt uuringute rahastamise kaudu. Programmist toetatakse ka asjaomaste Euroopa sidusrühmadega peetavat dialoogi.

30. mail 2018 avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, millega luuakse tulevane programm „Erasmus+“ (2021–2027). Selles säilib spordi 1,8% osakaal üldeelarves ning sport on nüüd paigutatud 1. põhimeetme (õpiränne) ja 3. põhimeetme (toetused poliitika väljatöötamiseks ja koostööks) alla. Euroopa Parlament muutis ettepanekut ja kiitis selle heaks 2019. aasta märtsis ning praegu on see läbivaatamisel nõukogus.

2. Euroopa spordinädal

Euroopa spordinädal hõlmab rida algatusi, mis esitati Euroopa Parlamendi 2012. aasta resolutsioonis ja mille abil püütakse ergutada Euroopa kodanikke harrastama kehalist tegevust. EL toetab seda programmi „Erasmus+“ kaudu. Eurobaromeetri uuring näitas, et 59% eurooplasi ei tee sporti üldse või teevad seda harva. Selle tagajärjel ei kannata mitte ainult inimeste tervis ja heaolu, vaid ka majandus, sest negatiivse järelmõjuna suurenevad tervishoiukulud ning vähenevad tootlikkus ja tööalane konkurentsivõime. Kodanike teadlikkuse suurendamiseks propageerib EL igal aastal Euroopa spordinädalat ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

3. Sport ja rändajad

Sotsiaalne kaasatus on spordi ühiskondliku rolli seisukohast üks ELi prioriteete. Sport aitab inimesi lähendada, luua kogukondi ning võidelda ksenofoobia ja rassismi vastu ning seetõttu võib ta anda suure panuse rändajate integratsiooni ELis. Euroopa Komisjon hõlbustab rändajate integreerimise valdkonnas heade tavade vahetamist. 2016. aasta septembris avaldas komisjon uuringu selle kohta, kuidas aitab sport rändajaid kõikjal Euroopas integreerida. Komisjon toetab ka projekte ja võrgustikke rändajate sotsiaalseks kaasamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning programmi „Erasmus+“ kaudu. Rahastatakse selliseid projekte nagu „Euroopa spordi kaasav võrgustik – rändajate ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine vabatahtliku spordialase tegevuse kaudu“ ning „Sotsiaalne kaasamine ja vabatahtlik tegevus Euroopa spordiklubides“.

Jalgpall mängib sotsiaalses kaasamises tähtsat rolli tänu sellele, et osalevad jalgpallurite liidud (nt projektisPunane kaart rassismile) või sellised juhtorganid nagu Euroopa Jalgpalliliit (UEFA), kes aitas ELi, kaardistades oma liikmete tegevuse pagulaste sotsiaalse kaasamise toetamisel.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa spordipoliitika väljatöötamine kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT-komisjoni) pädevusse. Kuna sport on iseenesest oluline sotsiaalne nähtus ja avalik hüve, on parlament arvamusel, et EL peab üha rohkem tegelema spordiküsimustega, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. 2012. aastal koostas CULT-komisjon raporti Euroopa mõõtme kohta spordis, millega sillutati teed Euroopa spordinädalale, mis toimus esimest korda 2015. aasta septembris. Parlament töötab ka selle nimel, et rõhutada spordi ühiskondlikku tähtsust. Lisaks on parlament paljudes resolutsioonides käsitlenud selliseid teemasid nagu sooline võrdõiguslikkus spordis ning aktiivsena vananemine ja põlvkondadevaheline solidaarsus. Spordi tähtsat rolli on mainitud ka resolutsioonis pagulaste sotsiaalse kaasamise ja tööturule integreerimise kohta, milles rõhutati, et sport on tähtis sotsiaalse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamise vahend, kuna see soodustab positiivsete sidemete tekkimist kohalike elanike ning pagulaste ja varjupaigataotlejate vahel.

Parlament on väga aktiivselt võidelnud võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni vastu spordis ning võttis 2013. aasta märtsis vastu selleteemalise resolutsiooni. Sellele järgnesid 11. juunil 2015 resolutsioon FIFA kõrgeid ametnikke puudutavate korruptsioonijuhtumite paljastamise kohta ning 2. veebruaril 2017 resolutsioon head juhtimistava, kättesaadavust ja ausameelsust hõlmava integreeritud lähenemisviisi kohta spordipoliitikale. 2016. aasta juuli täiskogu istungil esitas CULT-komisjon Euroopa Komisjonile suuliselt vastatava küsimuse võistluste tulemuste kokkuleppimise kohta ning nõudis kindlat lubadust ratifitseerida spordivõistlustega manipuleerimise vastane Euroopa Nõukogu konventsioon. Volinik rõhutas vastuses komisjoni toetust konventsioonile, mis on väärtuslik vahend võitluseks võistluste tulemuste kokkuleppimise vastu, sest see annab kindla aluse üleeuroopaliseks koordineerimiseks ja koostööks selles võitluses. Konventsiooni jõustumiseks ELis on siiski vaja liikmesriikide ja institutsioonide vahelist koostööd.

Parlament tunnistab spordi tähtsust turismi jaoks, tuletades meelde sportlike tegevuste olulist rolli selles, kas Euroopa piirkonnad on turistidele atraktiivsed, ning rõhutades võimalusi, mis tekivad sportlaste ja pealtvaatajate reisimisest spordiürituste ajal, kusjuures sellised üritused võivad meelitada turiste ka kõige kaugematesse kohtadesse.

Muudatustes komisjoni ettepanekule 2021.–2027. aasta programmi „Erasmus+“ kohta, mis pandi täiskogul hääletusele 2019. aasta märtsis, tegi parlament ettepaneku jagada osa programmi „Eramus+“ eelarvest ümber programmi eri valdkondade vahel, et tagada rohkematele noortele sportlastele ja treeneritele võimalus osaleda liikuvuskavades.

 

[1]Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava (2011–2014) kohta, ELT C 162, 1.6.2011, lk 1.
[2]Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. mai 2014. aasta resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava (2014–2017) kohta, ELT C 183, 14.6.2014, lk 12.
[3]Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon Euroopa Liidu spordialase töökava (1. juuli 2017 – 31. detsember 2020) kohta, ELT C 189, 15.6.2017, lk 5.

Katarzyna Anna Iskra