Asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus
Asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on ELi-sisese ettevõtluse ja tööalase liikuvuse jaoks keskse tähtsusega. Teenused on ELi majanduses kesksel kohal, moodustades kolm neljandikku ELi SKPst ja kogu tööhõivest. Teenuste direktiivi täielik rakendamine on siseturu tugevdamiseks ülioluline, kuid takistused püsivad. 2025. aasta ühtse turu strateegia eesmärk on edendada teenuste piiriülest osutamist, kõrvaldades tõkked ja parandades kehtivaid õigusnorme.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 26 (siseturg), 49–55 (asutamine) ja 56–62 (teenused).
Eesmärgid
Ühes liikmesriigis seaduslikult tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja spetsialistid või juriidilised isikud ELi toimimise lepingu artikli 54 tähenduses võivad: i) tegelda püsiva ja kestva majandustegevusega teises liikmesriigis (asutamisvabadus, ELi toimimise lepingu artikkel 49), või ii) pakkuda ja osutada teenuseid ajutiselt teistes liikmesriikides, jäädes ise oma päritoluriiki (teenuste osutamise vabadus, ELi toimimise lepingu artikkel 56). See tähendab kodakondsuse alusel diskrimineerimise kaotamist ja juhul, kui neid vabadusi soovitakse tõhusalt kasutada, selliste meetmete vastuvõtmist, mis lihtsustavad nende realiseerimist, kaasa arvatud siseriiklike juurdepääsunormide ühtlustamine või vastastikune tunnustamine (2.1.6).
Saavutused
A. Liberaliseerimine aluslepingus
1. Põhivabadused
Asutamisõigus on õigus alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid püsiva ja kestva majandustegevuse eesmärgil samadel tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestab selle liikmesriigi õigus, kus niisugune asutamine toimub.
Teenuste osutamise vabadus kehtib kõigi tavaliselt tasu eest osutatavate teenuste suhtes niivõrd, kui need ei ole õiguslikult reguleeritud kaupade, kapitali ja isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Teenust osutav isik võib teenuse osutamise eesmärgil ajutiselt jätkata oma tegevust liikmesriigis, kus seda teenust osutatakse, samadel tingimustel, mille see liikmesriik on seadnud oma kodanikele.
2. Erandid
ELi toimimise lepingu kohaselt ei hõlma asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus avaliku võimu teostamisega seotud tegevust (ELi toimimise lepingu artikkel 51). Selline välistamine on aga piiritletud kitsendava tõlgendusega: välistada võib ainult avaliku võimu teostamisega seotud spetsiifilist tegevust ja ülesandeid. Lisaks võib kutseala tervikuna välistada ainult juhul, kui kogu selle tegevusega teostatakse avalikku võimu või kui tegevuse avaliku võimu teostamisega seotud osa ei ole ülejäänud tegevusest lahutatav. Erandid võimaldavad liikmesriikidel välistada sõjavarustuse tootmise või sellega kauplemise (ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punkt b) ning säilitada eeskirjad mittekodanikele avaliku korra, avaliku julgeoleku ja rahvatervise valdkonnas (artikli 52 lõige 1).
B. Teenuste direktiiv ja siseturu väljakujundamine
Teenuste direktiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ) tugevdatakse teenuste osutamise vabadust ELi piires. Direktiivil on oluline osa siseturu väljakujundamisel, sest sellest võib olla suur kasu tarbijatele ja VKEdele. Eesmärk on luua ELi piires teenuste ühtne avatud turg ja tagada samas tarbijatele osutatavate teenuste kvaliteet. Komisjoni teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ kohaselt võib teenuste direktiivi täielik rakendamine suurendada äriteenuste osutamist 45% ja välismaiseid otseinvesteeringuid 25%, mis tooks kaasa SKP 0,5–1,5% kasvu. Nimetatud direktiiv aitab kaasa administratiivsele ja regulatiivsele lihtsustamisele ja ajakohastamisele. See saavutatakse lisaks kehtivate õigusaktide läbivaatamisele ning vajalike õigusaktide vastuvõtmisele ja muutmisele ka pikaajaliste projektide abil (ühtsete kontaktpunktide loomine ja halduskoostöö tagamine).
Teenuste direktiivi rakendamine on märkimisväärselt viibinud. Kuigi esimesed reformid tõid kaasa paljude tõkete kõrvaldamise teenuste ühtsel turul, on esialgne hoog pärast 2012. aastat vaibunud. Reformipüüdlused on aeglustunud ning märkimisväärseid edusamme võib täheldada peamiselt finantsabi saavates või laiaulatuslike riiklike reformikavadega liikmesriikides. Kuigi komisjon tunnistas neid viivitusi, ei ole ta pidanud vajalikuks direktiivi muuta. Komisjon on keskendunud liikmesriikide ametiasutuste toetamisele direktiivi rakendamisel, avaldades 2022. aastal teenuste direktiivi rakendamise käsiraamatu. Lisaks on ta täiteotsuste kaudu püüdnud tagada, et direktiivist oleks maksimaalselt kasu.
Euroopa Parlamendi roll
Parlamendil on olnud oluline roll füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse liberaliseerimisel, tagades, et teatav piiratud hulk tegevusi on reserveeritud oma kodanikele. Samuti andis ta nõukogu Euroopa Liidu Kohtusse tegevusetuse eest transpordipoliitika valdkonnas. Euroopa Kohtu 1985. aasta otsuses (22. mai 1985. aasta otsus kohtuasjas nr 13/83) leiti, et nõukogu on rikkunud Rooma lepingut, kuna ei ole taganud rahvusvaheliste transporditeenuste vaba osutamist. Sellest tulenevalt pidi nõukogu vastu võtma asjakohased õigusaktid. Parlamendi roll on laienenud, kuna asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse küsimustes kohaldatakse kaasotsustamismenetlust ja seadusandliku tavamenetlust.
Samuti on parlament olnud teenuste direktiivi vastuvõtmise ja järelevalve lahutamatu osa, nõudes tungivalt, et liikmesriigid järgiksid direktiivi sätteid ja rakendaksid neid nõuetekohaselt. Parlament võttis vastu resolutsiooni direktiivi rakendamise kohta (15. veebruar 2011) ja resolutsiooni direktiiviga ette nähtud vastastikuse hindamise kohta (25. oktoober 2011). Pärast komisjoni 2012. aasta juuni teatist võttis parlament vastu resolutsiooni teenuste siseturu olukorra ülevaate ja edasiste sammude kohta (11. september 2013).
Samuti võttis Euroopa Parlament 7. veebruaril 2013. aastal vastu resolutsiooni soovitustega ühtse turu juhtimise kohta, milles rõhutatakse teenustesektori tähtsust peamise majanduskasvu valdkonnana, teenuste osutamise vabaduse põhjapanevat iseloomu ning teenuste direktiivi täieliku rakendamise kasulikkust.
Parlament on täieõigusliku kaasseadusandjana aktiivselt osalenud uute õigusaktide vastuvõtmisel, mis käsitlevad teenuste osutamist, eelkõige krediidi- ja jaefinantsteenuseid, kindlustusteenuseid ja transporditeenuseid. Parlamendi resolutsioonis juurdepääsu kohta põhilistele pangateenustele (juuli 2012) käsitleti finantsteenuseid, sealhulgas põhilisi makseteenuseid ja hüpoteeklaene, ning esitati soovitusi hüpoteekkrediidi direktiivi kohta (direktiiv 2014/17/EL). Hüpoteekkrediidi direktiiviga jõustatakse tarbijakaitset ja tagatakse teadlik finantssuutlikkus. Finantsinstrumentide turgude direktiiviga (direktiiv 2014/65/EL) edendatakse läbipaistvust. Hiljuti käsitleti tarbijakrediidi direktiivi läbivaatamisega (direktiiv (EL) 2023/2225) olulisi muudatusi, mida tarbijakrediidi turg koges pärast digitaalset üleminekut. Parlament käsitles ka pakettreise resolutsioonis pakettreise käsitleva direktiivi ettepaneku kohta (märts 2014). 2019. aastal võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi ligipääsetavusnõuete kohta (direktiiv (EL) 2019/882), et toetada puuetega kodanikke.
2019. aasta uuring teenuste ühtse turu kohta[1] näitas, et teenuste vaba liikumist käsitlevad ELi õigusaktid, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide ja jaemüügi valdkonnas, toovad märkimisväärset majanduslikku kasu: 284 miljardit eurot aastas teenuste direktiivist, 80 miljardit eurot kutseteenustest ja 20 miljardit eurot riigihanketeenustest. Ka uuring ühtse turu eeskirjade rakendamise õiguslike takistuste kohta[2] näitas, et teenustesektor, mis moodustab 24 % ELi-sisesest kaubandusest (2000. aastate alguses oli selle osakaal 20 %) ja annab 78 % ELi kogulisandväärtusest, on majanduskasvu jaoks otsustava tähtsusega. Samas leiti selles uuringus ka, et regulatiivne mitmekesisus ja teabeprobleemid on tegurid, mis suurendavad ettevõtluskulusid ning takistavad teenuste vaba liikumist ja asutamisvabadust ELis.
Euroopa Parlament võttis 25. novembril 2020 vastu resolutsiooni, milles käsitletakse kestlikuma ühtse turu suunas liikumist äriettevõtete ja tarbijate jaoks. Selles keskendutakse eri poliitikavaldkondadele, eelkõige tarbijakaitsele ja ettevõtjate osalemisele üleminekul rohelisele majandusele (mis on otsustava tähtsusega ühtse turu kestlikkuse suurendamise seisukohast). Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni taotlusel avaldas parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond ülevaate „The European Services Sector and the Green Transition“ (Euroopa teenuste sektor ja üleminek rohelisele majandusele), millest oli abi selle resolutsiooni koostamisel.
Parlament võttis 20. jaanuaril 2021 vastu resolutsiooni ühtse turu tugevdamise kohta. Resolutsioonis rõhutatakse vajadust tagada teenuste ühtse turu normide rakendamine ja parandada komisjoni täitemeetmeid. Samuti tuuakse esile vajadus hinnata ELi teenuste õigusraamistiku rakendamise taset ja suurendada ettevõtjate mõjuvõimu, tagades neile parema juurdepääsu teabele.
COVID-19 pandeemia tõttu taaskehtestati mitmed piirangud, mis mõjutasid vaba liikumist ELi ühtsel turul, sealhulgas teenustesektoris. Majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakonna 9. novembril 2020 korraldatud veebiseminaril COVID-19 mõju kohta[3] prognoositi tehnoloogia arengust ja muutunud tarbijaharjumustest tingitud teenuste nõudluse ja pakkumise olulisi muutusi tulevikus. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile esitatud uuringus COVID-19 mõju kohta[4] rõhutati, et kuigi piiride esialgne sulgemine häiris piiriülest kutseteenuste osutamist, hõlbustas digivahendite kasutuselevõtt teataval määral normaalse olukorra taastumist.
Euroopa Parlamendi resolutsioonis mittetariifsete ja maksuväliste tõkete kõrvaldamise kohta ühtsel turul (17. veebruar 2022) käsitleti üldiselt püsivaid tõkkeid kaupade vabale liikumisele ja teenuste osutamise vabadusele. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon korraldas 24. septembril 2025 avaliku kuulamise „Teenuste ühtse turu tugevdamine“, mis tõi kokku sidusrühmad, et hinnata praeguseid tõkkeid ja uurida meetmeid, millega parandada tulemusi tarbijate ja ettevõtjate jaoks kogu ELis, võttes arvesse komisjoni hiljutist ühtse turu strateegiat.
Lisateavet selle teema kohta võib leida siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni veebisaidilt.
Barbara Martinello