Töötervishoid ja tööohutus

EL hakkas töötervishoiu ja tööohutuse parandamist tähtsustama 1980. aastatel. Euroopa tasandil on õigusaktidega sätestatud töötajate kaitseks miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad jätta alles või kehtestada ka rangemad meetmed. Lissaboni lepingu jõustumisel muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, mistõttu sai töötervishoiust ja tööohutusest ELi õigustikus veelgi olulisem valdkond.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 91, 114, 115, 151, 153 ja 352.

Eesmärgid

Lähtudes ELi toimimise lepingu artiklist 153, toetab EL töökeskkonna parandamist, ühtlustades selleks töötingimusi, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust. Sel eesmärgil on ELi tasandil sätestatud miinimumnõuded, mis lubavad liikmesriikidel soovi korral kehtestada riigi tasandil rangemaid kaitsenõudeid. Lepingus on samuti sätestatud, et vastu võetavate direktiividega ei tohi kehtestada haldus-, finants- ega õiguslikke piiranguid, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut.

Saavutused

A. Institutsiooniline areng

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) raames viidi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas läbi mitmesuguseid teadusprogramme. Vajadus üldise lähenemisviisi järele tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas muutus ilmsemaks, kui 1957. aastal asutati Euroopa Majandusühendus (EMÜ). 1974. aastal asutati komisjoni aitamiseks tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomitee. Ühtse Euroopa turu väljakujundamiseks tuli kehtestada tööohutuse ja töötervishoiu miinimumnõuded. Selle tulemusena võeti vastu mitu direktiivi, näiteks direktiiv 82/605/EMÜ (asendatud direktiiviga 98/24/EÜ) kaitse kohta metallilise pliiga seotud ohtude eest tööl, direktiiv 83/477/EMÜ (viimati muudetud direktiiviga 2009/148/EÜ) asbesti kohta ning direktiiv 86/188/EMÜ (viimati muudetud direktiiviga 2003/10/EÜ) müra kohta.

1. Ühtne Euroopa akt

Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega 1987. aastal lisati töötervishoid ja tööohutus esimest korda EMÜ asutamislepingusse. Seda tehti artikliga, milles sätestati miinimumnõuded ning lubati nõukogul võtta kvalifitseeritud häälteenamusega vastu töötervishoiu ja tööohutuse alaseid direktiive. Eesmärk oli parandada töötajate töötervishoidu ja tööohutust, ühtlustada töötingimusi, hoida siseturu väljakujundamise käigus ära sotsiaalne dumping ning hoida ära olukorrad, kus äriühingud lähevad konkurentsieelise saamiseks madalama kaitsetasemega piirkondadesse.

2. Amsterdami lepinguga (1997) kaasnenud muudatused

Amsterdami lepinguga muudeti tööhõivega seotud küsimused olulisemaks, sest juurde lisati tööhõivet käsitlev jaotis ning sotsiaalpoliitika kokkulepe. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid esimest korda kaasotsustamismenetluse teel vastu direktiivid, millega sätestati töötervishoiu ja tööohutuse ning töötingimuste miinimumnõuded.

3. Lissaboni lepinguga kaasnenud muudatused (2007)

Lissaboni lepingus sisalduvas sotsiaalklauslis nõutakse, et liidu poliitikas võetaks arvesse sotsiaalseid nõudeid. Lissaboni lepingu jõustumisega muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta liikmesriikide jaoks ELi õigusaktide rakendamisel õiguslikult siduvaks.

4. Euroopa sotsiaalõiguste sammas (2017)

Nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt 2017. aasta novembris allkirjastatud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestati 20 õigust ja põhimõtet, sealhulgas põhiõiguste harta artiklis 31 sätestatud õigus töötingimustele, mis tagavad töötajate tervise, ohutuse ja väärikuse. Sammas kujutab endast õiguslikult mittesiduvat seadusandlike ja pehme õiguse meetmete paketti, millega soovitakse töö- ja elamistingimusi ELis paremuse suunas ühtlustada.

B. Olulised etapid: direktiivid ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur

1. Raamdirektiiv 89/391/EMÜ ja eridirektiivid

ELi jõupingutused töökeskkonna parandamiseks töötajate tervise ja ohutuse kaitsmise eesmärgil tuginesid Nice’i lepingu artiklile 137 (praegune ELi toimimise lepingu artikkel 53). Väga oluline samm oli raamdirektiivi 89/391/EMÜ vastuvõtmine, milles keskendutakse ennetuskultuurile. Raamdirektiivis sätestatakse ennetusmeetmed ning avaliku ja erasektori töötajate ja nende esindajate õigus saada teavet, olla ära kuulatud, osaleda tasakaalustatult otsustamises ning saada koolitust.

Raamdirektiivi põhjal on koostatud enam kui 25 direktiivi eri valdkondades ning nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, millega loodi Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Peale selle on raamdirektiiv mõjutanud ka muid seadusandlikke akte seoses ajutiste töötajatega ning tööaja aspektidega mitmetes direktiivides.

Eridirektiivid hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • töökohale esitatavad ohutuse ja tervishoiu nõuded (89/654/EMÜ) ning töökohas kasutatavad ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid (92/58/EMÜ);
  • töövahendite kasutamine (89/655/EMÜ, muudetud direktiiviga 2001/45/EÜ ja direktiiviga 2009/104/EÜ); isikukaitsevahendid (89/656/EMÜ), kuvariga töötamine (90/270/EMÜ) ning raskuste käsitsi teisaldamine (90/269/EMÜ);
  • sektorid: ajutised või liikuvad ehitustööplatsid (92/57/EMÜ); puurides maavarasid kaevandavad tööstused (92/91/EMÜ, 92/104/EMÜ) ja kalalaevad (93/103/EÜ);
  • töötajate rühmad: rasedad töötajad (92/85/EMÜ) ning noorte kaitse tööl (94/33/EÜ);
  • mõjurid: kantserogeenidega kokkupuude (90/394/EMÜ) ning direktiiv töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (2004/37/EÜ); keemilised mõjurid (98/24/EÜ, muudetud direktiividega 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL); bioloogilised mõjurid tööl (2000/54/EÜ) ning kaitse ioniseeriva kiirguse eest (direktiiv 2013/59/Euratom, millega tunnistatakse kehtetuks eelmised asjaomased direktiivid); plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate kaitse (99/92/EÜ); töötajate kokkupuude füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega (vibratsioon) (2002/44/EÜ), müra (2003/10/EÜ), elektromagnetväljad (2004/40/EÜ, muudetud direktiiviga 2013/35/EL) ning tehislik optiline kiirgus (2006/25/EÜ);
  • ained: mitme direktiivi kohandamine määrusega, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (direktiiv 2014/27/EL).

Direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) ajakohastamine kestis mitu aastat. 2016. aasta mais esitatud ettepanek, mis võeti lõplikult vastu 2017. aasta detsembris, hõlmas esimest rühma ehk 13 ainet. 2017. aasta jaanuaris esitati teine ettepanek veel seitsme aine piirangute läbivaatamise kohta; see võeti vastu alles 2019. aasta jaanuaris pärast seda, kui parlamendi nõudmisel lisati kohaldamisalasse piirnorm diiselmootorite heitgaasidega kokkupuutele töökeskkonnas. Kolmas, 2018. aasta aprillis esitatud ettepanek, hõlmas veel viit ainet, mida kasutatakse metallurgias, galvaanimises, kaevandustes, ringlussevõtus, laboratooriumides ja tervishoius. Kokkuleppele jõuti 2019. aasta märtsis.

Sotsiaalõigusnormide loomist saab algatada ka tööturu osapoolte kokkulepetega sotsiaaldialoogi raames (2.3.7). 2016. aasta aprillis esitas komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on parandada töötingimusi kalandussektoris. Direktiiviga jõustatakse 2013. aastal sõlmitud tööturu osapoolte kokkulepe. Samasuguse kokkuleppe rakendamiseks juuksuriteenuste sektoris kulus aga üle nelja aasta. Seda tingis kõikide töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide läbivaatamine komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames.

2. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet asutati 1996. aastal ja see asub Bilbaos. Ameti eesmärk on toetada teadmiste ja teabe jagamist, et edendada ohtude ennetamise kultuuri. Ta on töötanud välja veebipõhise platvormi veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) jaoks, mis sisaldab VKEdega arvestavaid sektoripõhiseid riskihindamise vahendeid kõikides keeltes, samuti ohtlike ainete e-vahendi, mis annab ettevõttespetsiifilist nõu ohtlike ainete ja kemikaalide kohta ning hea tava ja kaitsemeetmete kasutamise kohta. 2016. aastal viis EU-OSHA lõpule kolmeaastase katseprojekti, mis käsitles vanemate töötajate töötervishoidu ja tööohutust. Selle projekti algatas komisjon Euroopa Parlamendi palvel. Lisaks on amet alates 2000. aastast viinud igal aastal läbi teadlikkuse tõstmise kampaaniaid „Tervislikud töökohad“, käsitledes mitmesuguseid tervise ja ohutusega seotud teemasid. Viimase kampaania teema oli „Tervislikud töökohad haldavad ohtlikke aineid“. 2015. aastaks vaatas amet läbi edukad töötervishoiu ja tööohutuse võrdlusuuringute algatused.

C. Ühenduse töötervishoiu- ja tööohutusalased tegevuskavad ja strateegiad

Aastatel 1951–1997 viidi ESTÜ raames töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ellu teadusprogramme. Euroopa sotsiaalmeetmete kavas, mis võeti vastu 2000. aastal, käsitletakse töötervishoidu ja tööohutust ELi tasandil strateegilisemast vaatenurgast. Seejärel võeti ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegiaga aastateks 2002–2006 kasutusele üldine lähenemisviis heaolule töökohal.

Ühenduse strateegias aastateks 2007–2012 keskenduti ennetusele. Strateegia eesmärk oli jõuda ELis tööõnnetuste ja kutsehaiguste pideva vähenemiseni. Selleks tuli eelkõige töötada välja ja rakendada riiklikke strateegiaid, et kehtivaid õigusakte täiustada ja lihtsustada ning neid ühtlasi paremini rakendada. See omakorda eeldas heade tavade vahetamist, teadlikkuse suurendamist ning teavitamise ja koolituse parandamist.

Komisjon avaldas 2014. aasta juunis ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2014–2020, mille nõukogu võttis vastu 2015. aasta märtsis. Raamistiku eesmärk on tegeleda kolme peamise ülesandega: parandada ja lihtsustada kehtivaid eeskirju, parandada tööga seotud haiguste, sealhulgas uute ohtude ennetamist ning võtta arvesse tööjõu vananemist. Erilist tähelepanu pööratakse mikro- ja väikeettevõtete vajadustele.

Euroopa Parlamendi roll

Parlament on tihti rõhutanud, et töötajate tervist ja ohutust on vaja optimaalselt kaitsta. Ta on paljudes resolutsioonides nõudnud, et ELi õigusaktidega hõlmataks kõik tegurid, mis otseselt või kaudselt mõjutavad töötajate füüsilist või vaimset heaolu. Parlament on märkimisväärselt mõjutanud ka direktiive, millega parandatakse töötingimusi. Ta toetab komisjoni püüdlusi parandada teabe jagamist VKEdele. Parlamendi arvamuse kohaselt peab töö olema kohandatud inimese võimete ja vajadustega, mitte vastupidi, mistõttu tuleks töökeskkonda arendada selliselt, et võetakse rohkem arvesse haavatavate töötajate erivajadusi. Parlament on tungivalt nõudnud, et komisjon uuriks uusi tekkivaid ohte, mis ei ole kehtivate õigusaktidega hõlmatud, nagu nanoosakestega kokkupuude, stress, läbipõlemine, vägivald ja ahistamine töökohal.

Eelkõige oli see väga oluline, kui tööturu osapooled võtsid vastu raamkokkuleppe teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmise kohta haigla- ja tervishoiusektoris. See kokkulepe rakendati nõukogu direktiiviga 2010/32/EL. Parlament on ka nõudnud, et parandataks kehtivaid õigusakte rasedate töötajate kaitsmise kohta, samuti töötajate kaitsmise kohta luu- ja lihaskonna vaevuste eest. Parlamendi tähtsamad nõudmised on veel direktiivi kehtestamine, milles oleks sätestatud miinimumnormid kutsehaiguste tunnustamiseks, ning raamdirektiivi 89/391/EMÜ kohaldamisala laiendamine, nii et see hõlmaks teatud töötajate rühmi (nt sõjaväelased, füüsilisest isikust ettevõtjad, koduabilised ja kodustöötajad).

Parlament lükkas 2010. aasta juunis tagasi komisjoni ettepaneku muuta direktiivi, mis käsitleb autovedude sektori liikuvate töötajate tööaega, sest ei olnud nõus FIEna tegutsevate töötajate väljajätmisega direktiivi kohaldamisalast. Komisjon võttis seejärel ettepaneku tagasi.

Kui komisjon võttis vastu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku aastateks 2014–2020, väljendas parlament oma 25. novembri 2015. aasta resolutsioonis kahetsust, et raamistikus ei ole seatud ühtegi konkreetset eesmärki (näiteks kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähendamise soovituslikud sihtmäärad). Samuti nõudis parlament, et sellesse lisataks pärast 2016. aasta vahehindamist konkreetsemaid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke meetmeid.

Lisaks esildatud õigusaktide muutmisele ning komisjoni muu tegevuse jälgimisele ja ergutamisele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas käsitleb Euroopa Parlament seda teemat ka tulevikku silmas pidades. Nimelt moodustas parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL) 8. koosseisu ametiajal töörühma, mis käsitleb digitaliseerimise, robootika ja tehisintellekti mõju tööturule. See rühm uurib võimalikke uusi ohtusid, mis tulenevad tehnoloogilistest uuendustest ja nendega seotud muudatustest töö korralduses.

 

Stefan Schulz