Majandus- ja rahaliidu institutsioonid
Majandus- ja rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS), majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN).
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 119–144, 219 ja 282–284;
- Euroopa Liidu lepingule (edaspidi „ELi leping“) lisatud protokollid: protokoll (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, protokoll (nr 14) eurorühma kohta.
Eesmärgid
Majandus- ja rahaliidu institutsioonide peamised eesmärgid (2.6.1) on:
- siseturu väljakujundamise lõpuleviimine, kõrvaldades valuutavahetustehingutega kaasneva vahetuskursside kõikumise ja kulud, samuti valuutakursside kõikumistega seotud riskide maandamise kulud;
- kulude ja hindade võrreldavuse tagamine kogu liidu ulatuses, mis abistab tarbijaid, ergutab kaubavahetust liidu sees ning hõlbustab äritegevust;
- Euroopa rahandusliku stabiilsuse ja finantsvõimsuse tugevdamine järgmiselt:
- tehes juba oma olemuselt lõpu mis tahes võimalusele spekuleerida liidu vääringutega;
- tagades majandus- ja rahaliidu majandusmõõtme kaudu, et uus vääring on rahvusvahelise spekuleerimise suhtes vähem haavatav;
- võimaldades eurol saada oluliseks reserv- ja maksevaluutaks.
Saavutused
A. Institutsioonid majandus- ja rahaliidu esimeses etapis (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993)
Majandus- ja rahaliidu esimeses etapis ei loodud ühtegi rahaasutust.
B. Institutsioonid majandus- ja rahaliidu teises etapis (1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1998)
1. Euroopa Rahainstituut
Euroopa Rahainstituut asutati majandus- ja rahaliidu teise etapi alguses (vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 117) ja see võttis üle keskpankade juhatajate komitee ning Euroopa Valuutakoostöö Fondi ülesanded. Rahainstituudil ei olnud sõnaõigust rahapoliitika korraldamisel, mis jäi riikide ametiasutuste õiguseks. Tema peamine ülesanne majandus- ja rahaliidu teise etapi elluviimisel oli tugevdada nii koostööd riikide keskpankade vahel kui ka liikmesriikide rahapoliitika koordineerimist, et tagada hindade stabiilsus. Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 123 lõikele 2 saadeti Euroopa Rahainstituut laiali, kui asutati EKP (1. juunil 1998), mille loomiseks ta oli teed sillutanud.
2. Valuutakomitee
Valuutakomitee koosnes komisjoni ja liikmesriikide poolt võrdsel arvul ametisse nimetatud liikmetest. Komiteel, mis loodi liikmesriikide poliitika kooskõlastamise edendamiseks siseturu toimimiseks vajalikul määral (EÜ asutamislepingu artikkel 114), oli nõuandev roll. Komitee saadeti laiali kolmanda etapi alguses ning asendati majandus- ja rahanduskomiteega (ELi toimimise lepingu artikkel 134).
C. Kolmanda etapi institutsioonid (alates 1. jaanuarist 1999)
1. Euroopa Keskpank (EKP) (1.3.11)
a. Korraldus
EKP asutati 1. juunil 1998 asukohaga Maini-äärses Frankfurdis. Keskpangal on kaks liidu institutsioonidest ja riikide ametiasutustest sõltumatut juhtorganit (nimelt EKP nõukogu ja juhatus) ning – teatavate ülesannete täitmiseks – EKP üldnõukogu (mis ei ole punktis 2 kirjeldatud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) otsuseid tegev kogu). Lissaboni lepinguga sai EKPst ELi institutsioon (ELi lepingu artikli 13 lõige 1, ELi toimimise lepingu artiklid 282–284); sellele eelnevalt puudus tal EÜ asutamislepingu sätete kohaselt staatus, kuigi ta oli juriidiline isik.
i. EKP nõukogu
EKP nõukogusse kuuluvad juhatuse liikmed ja euro kasutusele võtnud riikide keskpankade juhatajad (ELi toimimise lepingu artikkel 283 ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ning Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artikkel 10.1). Kõrgeima otsuseid tegeva organina võtab EKP nõukogu vastu suunised ja otsused, mis on vajalikud EKPSile usaldatud ülesannete täitmiseks, määratleb liidu rahapoliitika (sealhulgas teeb vajaduse korral otsused, mis on seotud rahapoliitiliste vahe-eesmärkidega, põhiliste intressimääradega ja valuutareservi eraldamisega EKPSile) ning annab selle rakendamiseks vajalikud suunised (põhikirja artikkel 12). Lissaboni lepinguga on kindlaks määratud, et EKP juhatuse liikmed valib ja nimetab ametisse Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega (ELi toimimise lepingu artikkel 283).
ii. Juhatus
Juhatusse kuuluvad president, asepresident ning neli liiget, kes kõik nimetatakse ametisse euroala liikmesriikide riigipeade või valitsusjuhtide ühisel kokkuleppel kaheksaks aastaks ja keda ei saa ametisse tagasi nimetada (ELi toimimise lepingu artikkel 283). Juhatuse ülesanne on rahapoliitikat ellu viia ning anda selleks vajalikke juhiseid liikmesriikide keskpankadele. Juhatus vastutab ühtlasi EKP nõukogu istungite ettevalmistamise ja EKP igapäevase töö juhtimise eest (põhikirja artiklid 11 ja 12).
iii. EKP üldnõukogu
Üldnõukogusse (põhikirja artikkel 44) kuuluvad EKP president ja asepresident ning kõigi ELi liikmesriikide keskpankade juhatajad, olenemata sellest, kas need riigid on võtnud kasutusele euro või mitte. Üldnõukogu aitab kaasa statistilise teabe kogumisele, kooskõlastab nende liikmesriikide rahapoliitikat, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, ja teeb järelevalvet Euroopa vahetuskursimehhanismi toimimise üle.
b. Roll
Kuigi pangatähti võivad euroalal emiteerida EKP või liikmesriikide keskpangad, on ainult EKP-l õigus anda luba pangatähtede emissiooniks. Liikmesriigid võivad emiteerida münte tingimusel, et EKP on emissiooni mahu heaks kiitnud (ELi toimimise lepingu artikkel 128). EKP teeb otsuseid, mis on vajalikud EKPSile antud ülesannete täitmiseks kooskõlas tema põhikirja ja aluslepinguga (ELi toimimise lepingu artikkel 132). EKP kogub riikide keskpankade kaasabil vajalikku statistilist teavet kas riikide pädevatelt ametiasutustelt või otse majandussubjektidelt (põhikirja artikkel 5). EKPga tuleb konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva liidu õigusakti eelnõu puhul ja riikide ametiasutuste taotluse alusel iga õigusakti eelnõu puhul (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 4). EKP vastutab riiklikke maksesüsteeme ja EKP maksesüsteemi ühendava euromaksete arveldussüsteemi TARGET2 ehk üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi sujuva toimimise eest. EKP korraldab euroalaga liituvate liikmesriikide keskpankade integreerimise EKPSiga.
EKP võib täita eriülesandeid, mis hõlmavad krediidiasutuste ja muude rahaasutuste usaldusnormatiivide täitmise järelevalvet (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 6 ja põhikirja artikkel 25.2). EKP-le anti ühtse järelevalvemehhanismi raames lisaülesanded, mis on seotud euroalal ja muudes osalevates liikmesriikides nn oluliste pankade otsese järelevalvega. Liikmesriikide ametiasutused jätkavad nn vähem oluliste pankade üle järelevalve teostamist koostöös EKPga. Liidu järelevalveasutuste piiriülese koostöö tagavad kolm Euroopa järelevalveasutust (ESAd): Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA). Seda järelevalvesüsteemi täiendab uus makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutus – Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
2. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ja eurosüsteem
a. Korraldus
EKPS koosneb EKPst ja kõigi ELi liikmesriikide keskpankadest (ELi toimimise lepingu artikli 282 lõige 1 ja põhikirja artikkel 1). EKPSi juhivad samad otsuseid tegevad organid mis EKPd (ELi toimimise lepingu artikli 282 lõige 2). Eurosüsteem hõlmab ainult EKPd ja euroala liikmesriikide keskpankasid.
b. Roll
EKPSi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 1 ja artikli 282 lõige 2, põhikirja artikkel 2). Ilma et see piiraks nimetatud eesmärki, toetab EKPS üldist majanduspoliitikat, aidates kaasa liidu eesmärkide saavutamisele. Seda tehes täidab EKPS järgmisi ülesandeid (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 2 ja põhikirja artikkel 3):
- liidu rahapoliitika määratlemine ja elluviimine;
- välisvaluutatehingute sooritamine vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 219 sätetele;
- liikmesriikide ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja haldamine;
- maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine ning
- krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning finantssüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele kaasa aitamine (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 5 ja põhikirja artikkel 3.3).
3. Majandus- ja rahanduskomitee
Liikmesriigid, komisjon ja EKP nimetavad kumbki kuni kaks komitee liiget (ELi toimimise lepingu artikli 134 lõige 2). Ülesanded on samad mis valuutakomiteel (mille volitused ta 1. jaanuaril 1999 üle võttis) ühe olulise erinevusega: komisjoni ja nõukogu teavitamine rahandusalast olukorda puudutavatest arengutest on nüüd EKP ülesanne.
4. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN)
ECOFINi nõukogu ühendab kõigi ELi liikmesriikide rahandusministreid ning on Euroopa tasandil otsuseid tegev organ. Pärast konsulteerimist EKPga teeb ECOFIN otsuseid euro vahetuskursipoliitika kohta ELi väliste riikide vääringute suhtes, järgides hindade stabiilsuse eesmärki.
5. Eurorühm
Algselt Euro-11 nime kandnud euroala majandus- ja rahandusministrite kohtumine nimetati 1997. aastal ümber eurorühmaks. Selle nõuandva ning mitteametliku organi kohtumised toimuvad korrapäraselt, et arutada kõiki euroala ning majandus- ja rahaliidu sujuva toimimisega seotud küsimusi. Nendele kohtumistele kutsutakse osalema komisjoni ja vajadusel EKP esindajad (eurorühma käsitleva protokolli (nr 14) artikkel 1). Lissaboni lepinguga suurendati eurorühma rolli eesmärgiga suurendada kooskõlastatust euroalal. Selles lepingus nimetatakse ka esmakordselt mõistet „eurorühm“ (ELi toimimise lepingu artikkel 137). Ametlikuks uuenduseks on eurorühma esimehe valimine kahe ja poole aasta pikkuseks ametiajaks eurorühmas esindatud liikmesriikide häälteenamusega (eurorühma käsitleva protokolli (nr 14) artikkel 2). ECOFINi mitteametlikul kohtumisel Scheveningenis 10. septembril 2004 valiti eurorühma esimeheks Luksemburgi peaminister ja rahandusminister Jean-Claude Juncker. Seega sai temast eurorühma esimene valitud ja alaline esimees, kelle volitused algasid 1. jaanuaril 2005. Alates 13. juulist 2020 on eurorühma esimees Iirimaa rahandusminister Paschal Donohoe. Ta valiti ametisse 9. juulil 2020.
Euroopa Parlamendi roll
A. Seadusandlik roll
1. Euroopa Parlament teeb koos nõukoguga seadusandliku tavamenetluse korras järgmist:
- võtab vastu üksikasjaliku eeskirja mitmepoolse järelevalve menetluste kohta (ELi toimimise lepingu artikli 121 lõige 6);
- muudab EKP põhikirja teatavaid artikleid (ELi toimimise lepingu artikli 129 lõige 3) ning
- kehtestab vajalikud meetmed euro kasutamiseks ühisrahana (ELi toimimise lepingu artikkel 133).
2. Euroopa Parlamendiga konsulteeritakse järgmistes küsimustes:
- euromüntide kasutuselevõtmise kord liikmesriikides (ELi toimimise lepingu artikli 128 lõige 2);
- euro ja kolmandate riikide vääringute vahelisi vahetuskursse puudutavad kokkulepped (ELi toimimise lepingu artikli 219 lõige 1);
- ühisrahale üleminekuks sobivate riikide valimine (alates 1999. aastast);
- EKP juhatuse presidendi ja asepresidendi ning muude liikmete nimetamine (ELi toimimise lepingu artikli 283 lõige 2 ja põhikirja artikkel 11.2);
- muudatused EKP nõukogus toimuva hääletamise korras (põhikirja artikkel 10.2);
- stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamist puudutavad õigusaktid;
- muudatused EKP-le krediidiasutuste ja muude rahaasutuste järelevalveks antud volitustes (ELi toimimise lepingu artikli 127 lõige 6);
- muudatused põhikirja teatavates artiklites (ELi toimimise lepingu artikli 129 lõige 4).
3. Euroopa Parlamenti teavitatakse majandus- ja rahanduskomitee koosseisu puudutavatest üksikasjalikest sätetest (ELi toimimise lepingu artikli 134 lõige 3).
B. Järelevalveroll
1. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt
EKP saadab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning Euroopa Ülemkogule EKPSi eelmise ja jooksva aasta tegevust ning rahapoliitikat käsitleva iga-aastase aruande. Seejärel peab EKP president esitama selle aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile, kes võivad korraldada aruande alusel üldise mõttevahetuse (ELi toimimise lepingu artikli 284 lõige 3 ja EKP põhikirja artikkel 15.3). Euroopa Parlamendi taotlusel või nende omal algatusel võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid EKP presidendi või teised EKP juhatuse liikmeid ära kuulata (ELi toimimise lepingu artikli 284 lõike 3 teine lõik).
2. Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament nõudis EKP-le aluslepingu alusel antud ulatuslike volituste – st rahapoliitilise suuna määramise vabaduse – tasakaalustamist demokraatliku vastutusega (18. juuni 1996. aasta resolutsioon). Sellel eesmärgil pani Euroopa Parlament aluse nn rahapoliitilisele dialoogile. EKP president või mõni teine keskpanga nõukogu liige vastab vähemalt korra kolme kuu jooksul Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis (ECON) küsimustele majanduse väljavaadete kohta ning selgitab rahapoliitika korraldamist euroalal. Lisaks avaldab Euroopa Parlament algatusraporti raames korrapäraselt arvamust EKP aastaaruande kohta.
EKP uued järelevalvekohustused on kooskõlas ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse kohaste täiendavate aruandlusnõuetega. Praktiline kord on sätestatud Euroopa Parlamendi ja EKP vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes. Aruandekohustust käsitlev kord hõlmab muu hulgas seda, et EKP järelevalvenõukogu esimees ilmub pädeva parlamendikomisjoni, s.o majandus- ja rahanduskomisjoni ette, vastab Euroopa Parlamendi esitatud küsimustele ning peab taotluse korral pädeva parlamendikomisjoni esimehe ja aseesimehega konfidentsiaalseid suulisi arutelusid. Lisaks koostab EKP järelevalvet käsitleva iga-aastase aruande, mille kannab Euroopa Parlamendile ette järelevalvenõukogu esimees.
Lisateavet selle teema kohta võib leida majandus- ja rahanduskomisjoni (ECON) veebisaidilt.
Jost Angerer