Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF)

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on üks ELi ühtekuuluvuspoliitika peamisi rahastamisvahendeid. Fondi eesmärk on aidata tasandada Euroopa eri piirkondade arengutaseme erinevusi ning tõsta kõige ebasoodsamate piirkondade elatustaset. Erilist tähelepanu pööratakse piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivalt ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad piirkonnad ning saare-, piiriülesed ja mägipiirkonnad.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 174–178.

Eesmärgid

ELi toimimise lepingu artiklis 176 on sätestatud, et ERF on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel Euroopa Liidu piires. Fondi eesmärkide saavutamiseks toetatakse:

  • arengus mahajäänud piirkondade arendamist ja struktuurilist kohandamist ning
  • taandarenguga tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.

ERFil on kaks peamist eesmärki, nimelt:

  • investeerimine majanduskasvu ja töökohtade loomisse, et tugevdada tööturgu ja piirkondade majandust, ning
  • Euroopa territoriaalne koostöö, et tugevdada piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd ELis.

Esimese eesmärgi täitmiseks eraldatud vahendid on jaotatud kolme eri kategooria piirkondade vahel:

  • enam arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on üle 90% ELi keskmisest;
  • üleminekupiirkonnad, mille SKP elaniku kohta on 75% kuni 90% ELi keskmisest;
  • vähem arenenud piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on alla 75% ELi keskmisest.

ERF toetab ka kestlikku linnaarengut. Aastatel 2014–2020 tuli vähemalt 5% igale liikmesriigile ette nähtud ERFi rahastamispaketist eraldada kestliku linnaarengu integreeritud meetmete võtmiseks, et lahendada linnapiirkondades majanduslikke, keskkonnaalaseid, kliimaga seotud, demograafilisi ja sotsiaalseid probleeme.

ERFi vahendite eraldamise üksikasjad ja tulevane kasutamine määratakse kindlaks partnerluslepingutes. Need on strateegiadokumendid, mille iga liikmesriik koostab piirkondlike ja sotsiaalpartnerite abiga.

Temaatiline keskendumine

ERFi kulutused keskenduvad strateegias kindlaks määratud prioriteetidele. Aastatel 2014–2020 olid peamised prioriteedid järgmised:

  1. teadusuuringud ja innovatsioon;
  2. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
  3. väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning
  4. vähese CO2 heitega majanduse edendamine.

Nende prioriteetide kontsentratsiooniaste erineb vastavalt toetatava piirkonna kategooriale. Enam arenenud piirkonnad peavad eraldama vähemalt 80% oma ERFi vahenditest vähemalt kahele nimetatud prioriteedile ja vähemalt 20% vähese CO2 heitega majanduse edendamiseks. Üleminekupiirkonnad peavad eraldama vähemalt 60% oma ERFi vahenditest vähemalt kahele nimetatud prioriteedile ja vähemalt 15% vähese CO2 heitega majanduse edendamiseks. Vähem arenenud piirkonnad peavad eraldama vähemalt 50% oma ERFi vahenditest vähemalt kahele nimetatud prioriteedile ja vähemalt 12% vähese CO2 heitega majanduse edendamiseks.

Eelarve ja finantsreeglid

Programmitöö perioodil 2014–2020 eraldas EL ühtekuuluvuspoliitikale rohkem kui 350 miljardit eurot. See moodustas 32,5% kogu selle perioodi ELi eelarvest. ERFile eraldati ligi 199 miljardit eurot. See hõlmas 9,4 miljardit eurot Euroopa territoriaalse koostöö jaoks ja 1,5 miljardit eurot erieraldisena äärepoolseimatele ja hõredalt asustatud piirkondadele.

ERFist rahastatavate projektide nõutavat kaasrahastamise määra kohandatakse vastavalt konkreetse piirkonna arengutasemele. Vähem arenenud piirkondades (ja äärepoolseimates piirkondades) võib ERF rahastada kuni 85% projekti kuludest. Üleminekupiirkondades võib see olla kuni 60% ja enam arenenud piirkondades kuni 50% projekti kuludest.

Euroopa Regionaalarengu Fond aastatel 2021–2027

2021. aastal algas ELi uus mitmeaastane programmitöö periood. ERFi suhtes aastatel 2021–2027 kehtivad reeglid on kehtestatud järgmistes õigusaktides:

  • ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrus,
  • määrus Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta.

Nendes määrustes on säilitatud ERFi kaks praegust eesmärki: investeerimine tööhõivesse ja majanduskasvu ning Euroopa territoriaalne koostöö.

Samuti on neis säilitatud temaatiline keskendumine kahele peamisele prioriteedile: innovatsiooni, digitaalmajanduse ja VKEde toetamine aruka spetsialiseerumise strateegia kaudu (poliitikaeesmärk nr 1) ning keskkonnahoidlikum, vähese CO2 heitega majandus ja ringmajandus (poliitikaeesmärk nr 2). Uue ühtekuuluvuspoliitika raames esitati ka loetelu meetmetest, mida ERFist ei toetata. See hõlmab tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimist või ehitamist, lennujaamade taristut (välja arvatud äärepoolseimates piirkondades) ja mõnda jäätmekäitlustoimingut (nt prügilad).

Programmitöö perioodiks 2021–2027 on ERFile eraldatud ligikaudu 200,36 miljardit eurot (sh 8 miljardit eurot Euroopa territoriaalse koostöö jaoks ja 1,93 miljardit eurot erieraldisena äärepoolseimatele piirkondadele). Vähem arenenud piirkondade puhul on kaasrahastamise määr kuni 85% projekti kuludest. Üleminekupiirkondade kaasrahastamise määr on kuni 60% ja enam arenenud piirkondade oma kuni 40%.

Pärast 2020. aastat on suurendatud ka linnadele antavat toetust. Vähemalt 8% ERFi vahenditest (riigi tasandil) eraldatakse kestlikuks linnaarenduseks ja Euroopa linnaarengu algatuse loomiseks.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevate uute õigusaktide koostamisel tegutseb Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsetel alustel. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrus aastateks 2021–2027 võeti vastu seadusandliku tavamenetluse korras, mille puhul on Euroopa Parlamendil täielik õigus esitada muudatusettepanekuid. Läbirääkimistel ELi ühtekuuluvuspoliitika üle aastateks 2021–2027 suutis Euroopa Parlament tõsta projektide kaasrahastamise määra ja suurendada reeglite kohaldamise paindlikkust. Lisaks suurendati Euroopa Parlamendi ettepanekul ERFist linnadele ja integreeritud linnapoliitikale antavat toetust.

 

Marek Kołodziejski