Home Sven MIKSER

Olen päri, et veoautojuhtide töötingimusi tuleb senisest enam parandada, mistõttu toetasin nt ettepanekut, et üle 45-tunniseid iganädalasi puhkeperioode, mida võetakse kompensatsioonina eelneva lühendatud iganädalase puhkeperioodi eest, ei või veeta sõidukis. Hoolimata sellest, et tänapäeva veokite kabiinid on palju mugavamad, väärivad meie veokijuhid inimväärsemaid tingimusi puhkperioodiks, kus autojuhil oleks tagatud nõutele vastavad pesemisvõimalused ning majutus. Kuigi antud eelnõus oli palju toetamist väärivaid ettepanekuid olukorra parandamiseks, ei toetanud ma seda tervikuna, kuna lubatud paindlikkuse asemel on talitatud paljuski vastupidiselt. Nt veokijuhile konkreetsesse kohta naasmise kohutuse kehtestamisega rikutakse ELi põhivabadusi ning juhil peaks olema võimalus teha oma valik ise. Arvestades ka praegust COVID-19 pandeemiakriisi ning enneolematut ebakindluse kasvu Euroopa majanduses, samuti vajadust enne õigusakti jõustumist koostada Euroopa Komisjoni nõuetekohane mõjuhinnang koos kriisijärgse uue turuolukorra analüüsiga, mis hindaks uute reeglite mõju ELi autoveosektorile, ei ole antud määruse kiirkorras jõustamine kuidagi mõistlik. Inimlikult võib aru saada ELi eesistujariigi soovist erinevad otsused kiirelt vastu võtta, et saaks nn punktivõite koguda, kuid kõige olulisem peaks olema siiski otsuste kvaliteet, mis arvestaks kõigi ühenduse liikmesriikide huvidega.

Euroopa transpordivaldkonna I liikuvuspaketi eesmärk oli tagada aus konkurents, lihtsustada kehtivaid õigusnorme, kaitsta ELi siseturgu ning tagada kõnealuse sektori töötajate õigused. ELi nõukogu poolt esitatud määruse eelnõu on aga suures vastuolus eelnimetatud eesmärkidega, kuna diskrimineerib ELi äärealade liikmesriikide veoettevõtjaid ning pole kuidagi kooskõlas ausa konkurentsi põhimõtetega. Rääkides lihtsustamisest ning ELi kliimapoliitikast, siis kuidas lihtsustab ja täidab kliimaeesmärke eelnõus olnud nõue, mille kohaselt rahvusvaheliseks kaubaveoks kasutatavad sõidukid peaksid regulaarselt – kaheksa nädala tagant – pöörduma tagasi veoettevõtja asutamisriiki. Ilmselgelt on nõude tegelik eesmärk piirata Euroopa äärealade vedajate ligipääsu Lääne-ja Kesk-Euroopa maanteeveoturule ja see kujutab endast katset jaotada ELi maanteeveoturgu liikmesriikide geograafilise asukoha alusel. Ühtlasi suurendab selline meede oluliselt tühisõitude arvu ning nt Rahvusvahelise Maanteetranspordi Liidu (IRU) hinnangul tähendaks see 135 miljonit lisakilomeetrit aastas. Selliste nõuete rakendamine näitab, et tegelikkuses ei peeta Euroopa rohelepet oluliseks, ning suurendab paljude eurooplaste pettumust ELis ning on kahjuks vesi parempopulistide propagandaveskile. Lähtuvalt eelöeldust, hääletasin antud määruse eelnõu vastu.