Miks on Euroopa Parlamendi ametlik asukoht Strasbourg? 

Euroopa Parlamendi hoone Strasbourgis © Euroopa Liit 2018 – EP  

1992. aasta otsusega muudeti ametlikuks olukord, mis oli selleks ajaks välja kujunenud ja mis vastas hulk aastaid varem saavutatud kompromissile.


Kui mõni aasta pärast Teise maailmasõja lõppu, 1952. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), et ühiselt hallata kuue riigi (sh Saksamaa ja Prantsusmaa) terase- ja söevarusid, paigutati selle institutsioonid Luxembourgi. Strasbourgis asus aga juba Euroopa Nõukogu – praegu 47 riigist koosnev valitsustevaheline inimõiguste ja kultuuriga tegelev ühendus, mis oli asutatud samuti veidi aega pärast Teist maailmasõda. See ühendus pakkus oma istungisaali kasutamiseks ESTÜ ühisassambleele, millest hiljem kujunes Euroopa Parlament. Strasbourgist sai järk-järgult parlamendi täiskogu istungite põhiline toimumiskoht, kuigi 1960. ja 1970. aastatel korraldati lisaistungeid ka Luxembourgis.


Pärast Euroopa Majandusühenduse loomist 1958. aastal hakkas suur osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu tegevusest koonduma Brüsselisse. Kuna parlamendi töö hõlmab mõlema institutsiooni järelevalvet ja vastastikust koostööd, otsustasid ka parlamendiliikmed aja jooksul korraldada suurema osa tööd Brüsselis. Üheksakümnendate aastate alguseks oli praegune korraldus põhiosas välja kujunenud: komisjonid ja poliitilised fraktsioonid pidasid koosolekuid Brüsselis ja täiskogu istungid toimusid Strasbourgis. Suurem osa parlamendi töötajatest asub Luxembourgis.