Elektritarbimine – kui palju on üks kilovatt-tund?

Kodumasinate energiamärgistuse selgemaks muutev õigusloome tuleb parlamendis hääletusele. Vaata infograafikult, kuidas energiatarbimist mõõdetakse.

Infograafik: elektritarbimine ja elektrihinnad
Infograafik: elektritarbimine ja elektrihinnad

Säästlikum energiatarbimine vähendab elektriarveid ja heitkoguste hulka. Paljud kodumajapidamises kasutatavad seadmed – lambipirnid, telerid, ahjud, tolmuimejad – kannavad energiamärgistust, mis võimaldab tarbijatel teha energiasäästlikke valikuid. Täiskogul tuleb teisipäeval, 13. juunil, hääletusele õigusloome, mille eesmärgiks on muuta energiamärgistus inimestele arusaadavamaks.

 

Energiatõhusust mõõdetakse väljundjõudluse, -teenuse, -kauba või -energia ning tarbitud energia suhtarvuna. Energiasääst on aga absoluutväärtus, milles puudub viide väljundile.

 

Energiamärgistus võeti Euroopa Liidus esmakordselt kasutusele 1995. aastal. Kõige madalama energiatõhususega seadmed said tähise G ja kõige tõhusamad tähise A. Hiljem laienes märgistus tasemeni A+++, et näidata edasiliikumist energiatõhususes.

 

Märgistuse A+++ kasutuselevõtt osutus aga tagasilöögiks, sest selline märgistus ei innustanud enam tarbijaid ostma energiatõhusamaid seadmeid – enamik seadmetest kandis niikuinii märgistust A.

 

Seetõttu tegi Euroopa Komisjon 2015. aastal ettepaneku minna tagasi märgistuse A–G juurde. Seejuures on loomisel mehhanism skaala ümberarvestamiseks, mille tulemusel ei ole tulevikus vaja lisada uusi energiaklasse ja skaalale saaks paigutada veelgi energiatõhusamaks muudetud seadmeid.

 

Lisaks on kavas käivitada tarbijate jaoks andmebaas, kus saab kontrollida uute toodete vastavust energiasäästu märgistusnõuetele.

 

Parlament ja ELi Nõukogu on märgistuse muutmises juba kokku leppinud. Nüüd peavad mõlemad institutsioonid andma sellele lõpliku heakskiidu. Täiskogul on vastav hääletus kavas teisipäeval, millele eeleneb debatt istungitesaalis. Eesti aja järgi kell 10.00 algavat arutelu saab jälgida otseülekandes.