Infograafik: kui palju kasutatakse koostöömajanduse platvorme? 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

BlaBlaCar, Deliveroo, Airbnb... oled neist kuulnud? Neljapäeval, 15. juunil, kinnitas parlamendi täiskogu raporti, kus kirjas koostöömajanduse ees seisvad väljakutsed.

Koostöömajandus: populaarsus on kasvul  

Saadikud on seisukohal, et Euroopa Liidul tuleb võtta koostöömajandusest maksimum ning samal ajal tagada aus konkurents, töötajate õiguste järgimine ja maksukohustuste täitmine.

Kliente pakkujatega kokku viivad veebiplatvormid on kasvanud olulisteks tegijateks. Nelja peamist sektorit esindavad platvormid vahendasid 2015. aastal ELis tehinguid 28 miljardi euro ulatuses. Võrreldes varasema aastaga oli kasv ligi kahekordne.

Koostöömajanduse tehingutel on tavaliselt kolm osapoolt: teenuse eest maksev tarbija, tulu teeniv teenusepakkuja ning veebiplatvorm, kes kaks esimest kokku viib ja selle eest ühtlasi kindlaksmääratud tasu võtab.

Üheks koostöömajanduse kandvaks ideeks on leida rakendus alakasutatud vahenditele ja varale. Sul on tühjalt seisev tuba korteris? Selle saab välja rentida Airbnb kaudu. Samuti iseloomustab jagamismajandust fakt, et vara tavaliselt omanikku ei vaheta.

Mitte alati kasumile orienteeritud

Kuid mitte kõik koostööplatvormid ei ole kasumile orienteeritud – panustada saab ka aja ja tegudega. Üheks parimaks vabatahtlikkuse alusel toimivaks taoliseks algatuseks on veebientsüklopeedia Wikipedia. Aastal 2001 käivitunud Wikipedia on tänaseks maailma suurim entsüklopeedia, kus ainuüksi inglise keeles on 5,4 miljardit viidet.

Ühtlasi aitavad koostöömajanduse platvormid tuua kokku kohalikke kogukondi ühise eesmärgi nimel.

Koostöömajanduse eduloo kõrval on murekohaks platvormide heaks töötavate inimeste õigused. Koheldes oma platvormidel teenuseid pakkuivaid inimesi iseseisvate lepinguliste töötajatena, ei pea ettevõtted neile tagama teatud hüvesid nagu miinimumpalk või ravikindlustus. Vastuolude kohta saab lähemalt lugeda meie pikemast uudisloost.