Puhas energia: ELi püüdlused taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe poole
Kliimamuutuste vastu võitlemine ja energiajulgeoleku parandamine on ELi prioriteedid. Kuidas plaanib parlament suurendada energiatõhusust ja taastuvenergia kasutamist?
Värskeim teave ELi meetmetest taastuvenergia kasutamise suurendamisest ja energiatõhususest.
2018. aastal kiitis Euroopa Parlament heaks reeglid, et aidata võidelda kliimamuutuste vastu, vähendada ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist ja toetada kodumajapidamisi oma rohelise energia tootmisel.
See reeglite pakett koosneb kolmest õigusaktist: üks taastuvenergia, teine energiatõhususe ja kolmas kontrollimehhanismi kohta.
Taastuvenergia kasutamist ja energiatõhusust käsitlevad õigusaktid on praegu läbivaatamisel, et aidata ELil saavutada uusi ambitsioonikaid kliimaeesmärke, mis on sätestatud 2021. aasta Euroopa rohelises kokkuleppes. Taastuvenergia osakaalu suurendamine ja energiatõhususe parandamine aitab Euroopal samuti vähendada oma sõltuvust fossiilkütuste impordist, mis on suures osas pärit Venemaalt.
Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine
Taastuvatest energiaallikatest pärit tarbitud energia osakaal on viimastel aastatel rohkem kui kahekordistunud: ligikaudu 9,6%-lt 2004. aastal 22,1%-le 2020. aastal. See tähendab, et EL saavutas 2020. aastaks oma 20% eesmärgi.
Kehtivate reeglite kohaselt peaks taastuvenergia osakaal olema 2030. aastaks vähemalt 32%. Parlament soovib, et seda eesmärki suurendataks 45%-ni.
Lisateave taastuvenergia osakaalu kohta ELi riikides.
Energiatõhususe suurendamine
Energiatõhususe parandamine ei aitaks mitte ainult vähendada CO2 heidet, vaid ka ELi iga-aastast 330 miljardi euro suurust energiaimpordi maksumust. Seetõttu töötavad ELi seadusandjad selle nimel, et ajakohastada 2018. aastal kokku lepitud 2030. aasta energiatõhususe 32,5%-list eesmärki. Energiatõhusus tähendab, et sama tulemuse saavutamiseks kasutatakse vähem energiat.
Kavandatud uus eesmärk on vähendada energia lõpptarbimist vähemalt 40% ja primaarenergia tarbimist 42,5%. Energia lõpptarbimine on energia, mida kasutavad lõpptarbijad (nt kodumajapidamiste elektritarbimine), primaarenergia tarbimine aga kajastab energia kogunõudlust riigis (näiteks elektrienergia tootmiseks põletatud kütus).
Üks oluline parandamist vajav valdkond on hoonete kütmine ja jahutamine, mis moodustab 40% kogu ELis tarbitavast energiast. Umbes 75% hoonetest ei ole energiatõhusad.
Selle probleemi lahendamiseks võttis parlament 2018. aasta aprillis vastu hoonete energiatõhususe uued reeglid. Nende kohaselt peavad ELi liikmesriigid koostama riiklikud pikaajalised strateegiad, et toetada elu- ja mitteeluhoonete renoveerimist. Eesmärk on, et 2050. aastaks ei kasutaks hooned ELis peaaegu üldse energiat.
Lisaks lihtsustas parlament 2017. aastal kodumasinate, näiteks lampide, televiisorite ja tolmuimejate energiamärgistust, et tarbijatel oleks lihtsam nende energiatõhusust võrrelda.
Kontrollimehhanism
2018. aastal kiitis parlament heaks ka uued nn energialiidu juhtimise reeglid. See on kontrollimehhanism, mille abil jälgitakse riikide edusamme ELi 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel, ning koostöövahend juhuks, kui mõni liikmesriik jääb maha.
Parlament leppis septembri täiskogu istungil kokku oma seisukohas taastuvenergia ja energiatõhususe ajakohastamise kohta.
Lisateave kliimamuutuste ja ELi tegevuse kohta:
Artikkel avaldati algselt 2018. aastal, kuid seda on täiendatud ambitsioonikamate eesmärkide osas, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse.
