Globaliseerumise mõju tööhõivele ja Euroopa Liidule 

 
 

Jaga seda lehte: 

Millist kasu saab EL globaliseerumisest ja kuidas võideldakse tööhõivet mõjutavate negatiivsete tegurite vastu?

Globaliseerumise - Photo von Soo Ann Woon  

Globaliseerumine aitab luua töökohti, võib aga põhjustada ka töökohtade kadu. Globaliseerumise ohjamine, et selle võimalusi maksimaalselt ära kasutada, on üks ELi prioriteete. Liit püüab luua sotsiaalset Euroopat, mis aitaks koondatud töötajatel leida uusi töökohti.


Globaliseerumine loob Euroopas töövõimalusi


Pidevalt kasvab nende töökohtade arv, mida otseselt või kaudselt toetab ELi kaupade eksport väljapoole liitu. 2000. aastal oli selliseid töökohti 21,7 miljonit, 2017. aastal juba 36 miljonit. Iga ELi ekspordist saadav miljard eurot toetab liidu piires keskmiselt umbkaudu 13 000 töökohta.


Töövõimalused ei piirdu üksnes eksportivate ettevõtetega, vaid laienevad ka ettevõtetele, kes eksportijatele kaupu tarnivad ja teenuseid osutavad.


Saksamaal näiteks toetab väljapoole ELi suunduv eksport 6,8 miljonit töökohta. Tänu ELi ühtsele turule sõltub Saksamaal peale selle veel 1,1 miljonit töökohta teiste liikmesriikide ekspordist väljapoole ELi. Kokku tugineb ELi ekspordile 18% Saksamaa töökohtadest.


Ekspordiga seotud töökohtadel suureneb kõrge kvalifikatsiooniga töötajate osakaal ja palk on seal keskmiselt 12% kõrgem kui muudel töökohtadel.

Kolmandate riikidega toimuva kaubavahetusega seotud töökohtade arv  

Globaliseerumise negatiivne mõju tööhõivele


Globaliseerumine suurendab ettevõtete omavahelist konkurentsi, mille tulemuseks võib olla ettevõtete sulgemine, tootmise mujale viimine ja töökohtade kadu.


Kõige haavatavamaid ELi sektoreid iseloomustab madalat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade suur osakaal. Näiteks võib nimetada tekstiilitööstust, rõivaste, jalanõude ja nahatoodete valmistamist, metallitootmist ja -töötlemist ning töötlevat tööstust üldiselt.


Eriti tugevalt ohustab tööstussektorit tootmise üleviimine madala palgatasemega riikidesse.


Tootmise mujale viimine on globaliseerumise-teemalises debatis üks keskseid küsimusi, andmed näitavad aga siiski, et tootmise üleviimise tõttu kaob ELis järjest vähem töökohti.


Tootmise mujale viimine puudutab praegu rohkem Ida-Euroopa riike, mitte enam niivõrd Lääne-Euroopat. Sihtriigid asuvad Põhja-Aafrikas ja Aasias.


Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimise tulemused on üldiselt küll positiivsed, kuid mõni sektor on tugeva löögi all ning kohanemisperioodi kestus, mis on töötajatele vajalik teistesse sektoritesse ümberpaiknemisel, võib esialgset kasu kahjustada.


Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)


Globaliseerumise negatiivse mõju ja töötuse vähendamiseks lõi EL 2006. aastal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Selle eesmärk on toetada koondatud töötajaid, kes on töökoha kaotanud globaliseerumise tõttu.


EGFi kui erakorralise solidaarsusfondi kaudu kaasrahastatakse kuni 60% tööhõivemeetmetest, et töötajaid saaks uuesti tööle võtta või uusi ettevõtteid luua. EGFi rahastatud projektid hõlmavad haridust ja koolitust, karjäärinõustamist, abi töökoha otsimisel, juhendamist ja ettevõtete asutamist.

2009. aastal fondi laiendati, et leevendada töökohtade kadumist, mis oli tingitud majandus- ja finantskriisist ajendatud suurtest struktuurimuutustest.


Fondi võib kasutada: 
  • kui üks ettevõte ja selle tarnijad on koondanud üle 500 töötaja või  
  • kui suur hulk töötajaid kaotab töö ühe piirkonna või mitme naaberpiirkonna ühes konkreetses sektoris.