Hohlmeier: ELi 2020. aasta eelarve peamine prioriteet on kliima 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

Monika Hohlmeier  

Eelarve raportöör Monika Hohlmeier lubab, et ELi 2020. aasta eelarve keskendub kliimategevuste rahastamisele ja plaanis on suuremad investeeringud keskkonnahoidlikesse süsteemidesse.

Monika Hohlmeier (EPP, Saksamaa) selgitas intervjuus enda eelarve ettepanekuid.


Kuidas kirjeldaksite enda 2020. aasta eelarve ettepanekuid?


Parlamendi peamine prioriteet on kliimamuutustega võitlemine ja paralleelselt siduda see võimalusega luua uusi töökohti ja tugevdada majanduse konkurentsivõimet.


Hetkel ei täida me 2014-2020 perioodiks seatud ELi eesmärki teha kliimaga seotud kulutusi 20% ulatuses. Selle põhjuseks on 2014. aasta võrdlemisi madalad kliimavaldkonna investeeringud, mida ei ole võimalik enam heastada. Siiski tahame edastada selge sõnumi, et parlamendi eesmärk on järgmise aasta eelarvega märgatavalt rohkem panustada innovatsiooni, teadustöösse ja rohelisse energiasse.


Samuti soovime panustada digitaliseerumisse, sest kliima valdkonna uuringute läbiviimiseks on vaja häid digitaalseid vahendeid. Digitaliseerumine mitte ainult ei aita täita ELi kliimaeesmärke, vaid võimaldab arendada ka raskete haiguste uuringuid ja efektiivsemaid põllumajandustehnoloogiaid. Me tahame anda rohkem raha ülikoolidele, teadustöö keskustele, kes viivad läbi sellist tüüpi uuringuid ja teha edukat koostööd majandusvaldkonnaga.


LIFE+ programmiga on endiselt prioriteet kliima ja keskkonnakaitse ühises põllumajanduspoliitikas ja maaelu arengus. Kolmas sammas on arengupoliitika, mille eesmärk on vaesuse vähendamine, plastivabade ookeanide ja jäätmeveo probleemide lahendamine. Rahalise toetusega saame tegeleda kliima valdkonna probleemidega - toetada taastuva energia kasutust riikides, tegeleda keskkonnasäästliku energia ligipääsu küsimustega ja seeläbi lahendada energeetika probleem.


Olete lisanud komisjoni 2020. aasta kliimakulutuste ettepanekule 2 miljardit. Kas see on piisav, et saavutada ELi 20% kliima valdkonna kulutuste eesmärk 2014-2020 perioodiks?


Ei, me ei saavuta seatud eesmärki, sest 2014. aastal oli meil kliimaga seotud kulutuste osakaal vähem kui 14%. Järgneva kuue aasta ja  praeguse MFF-iga (ELi pikaajaline eelarve) ei olnud me võimelised seda heastama. 2020. aastaks on minu ettepanek selgelt üle 20% eesmärgi. Me arvame, et nooremal generatsioonil on kliima valdkonna küsimustes õigus meile öelda: ”Palun tehke midagi, ja tehke seda kiirelt - mitte ärge arutage, mida võiks teha.”


Samuti soovime suurendada rahalist toetust edukale Noorte tööhõive algatusele (YEI). Noorte töötuse tase on langemas ja programmi eesmärk on aidata neil tööd leida. Samuti soovime tõsta Erasmus+ rahastust, et anda rohkematele noortele võimalus välismaal õppida.


Kas olete võimelised veenma ka nõukogu, et kliima, noored ja tulevik muutuksid prioriteediks?


Ma arvan, et oleme kindlasti suutelised nõukogu veenma. Meil on eriline väljakutse, sest see on praeguse eelarve viimane aasta. Mõned eelarvesse panustavad liikmesriigid soovivad eelarvet vähendada, samas kui teised sooviksid näha rohkem rahastust ühtekuuluvus- ja põllumajandusvaldkondades. Samal ajal on Brexit toimumas ja me ei tea, mis täpselt 31.oktoobril juhtub. Ma loodan endiselt, et meil on kerge Brexit. Raske Brexiti maksumus ELile oleks 11 miljardit praeguse MFFi lõpuni ja seda tuleks igal võimalusel vältida.


Mis juhtuks ELi eelarvega leppeta Brexiti korral?


Me oleme selleks valmistunud. UK ei saa meid survestada. Kui on raske Brexit, peame eelarvet muutma. Aga me juba teame, et Briti uurimisrühmad on raskustes enda projektide ja ELi koostöö jätkamisega. Ma arvan, et lõpuks britid jätkavad erinevatesse projektidesse panustamisega - näiteks turvalisuse ja põllumajanduse programmidesse. On mitmeid valdkondi, kus nad soovivad olla osa EList, nii et raha tuleb tagasi ELi eelarvesse, nagu Norra, Šveitsi, Liechtensteini ja teiste kolmandate riikide puhul. Parlament on otsekohene ja britid ei saa erikohtlemist. Ei ole võimalik, et riik lahkub EList ja saab parema tehingu.


Parlamendiliikmed kiitsid eelarve ettepaneku heaks 23. oktoobri istungil. Parlament alustab leppe läbirääkimisi Euroopa Nõukoguga, lootusega eelarve kokkulepe saavutada novembri lõpuks.