Rahvusvaheliste firmade maksude läbipaistvus: parlamendiliikmed taunivad ELi Nõukogu tegevusetust 

 
 

Jaga seda lehte: 

Spreadsheet table paper with finance development. ©Sasirin Pamai/123RF/European Union – EP  

Parlamendiliikmed julgustasid istungi debatil liikmesriike kavandama reegleid, mis kohustaksid rahvusvahelisi ettevõtteid avalikustama tulu ja maksud, mida nad erinevates riikides maksavad.

2016. aastal tehtud Euroopa Komisjoni ettepanek, mille järgi suured firmad esitaksid makse puudutava informatsiooni aruandluse riikide kaupa, ei ole nõukogu poolel edasi arenenud. Parlament kinnitas enda ametliku seisukoha 2017. aasta juulis ja on alates sellest oodanud läbirääkimiste alustamist ELi kaasseadusandjaga.


Ettepanek puudutab suuri firmasid, kellel on rahvusvaheline haare ja ülemaailmne kogukäive vähemalt 750 miljonit eurot. Reeglitega kaasneks neile firmadele tingimus, et nad avalikustaksid informatsiooni, mis on nende kogutulu ja kui palju makse nad erinevates ELi riikides maksavad.


EL on juba vastu võtnud seadusandluse, mis kohustab ettevõtteid seda informatsiooni jagama riikliku maksuametiga. Parlamendiliikmete sõnul tõstaks aga nende andmete avalikustamine ettevõtete tegevuse läbipaistvust ja hoiaks ära ettevõtete ülemaailmse tulu suunamise madala maksurežiimiga kohtadesse ja vältides seega ausat maksustamist.


Parlamendiliikmed nõudsid 22. oktoobri istungi debatil, et avalikkusel on õigus rohkem teada rahvusvaheliste firmade maksustamisest. Evelyn Regner (S&D, Saksamaa) ütles: „Tihti suured ettevõtted ei maksa piisavalt makse, luues kujuteldavaid konstruktsioone, millega nad enda maksukohustust vähendavad. Ettevõtted võlgnevad seda kodanikele, et oleks selge kuhu ja kui palju makse nad on maksnud.“


„See on viis, kuidas avalikustada maksude vältimine,“ lisas Othmar Karas (EPP, Austria). Lisaks juhtis ta tähelepanu, et EL võttis pankade jaoks kasutusele riikide kaupa aruandluse esitamise, mis on olnud edukas. „Miks me ei jätka rahvusvaheliste ettevõtetega? Mida me üritame varjata?“ küsis ta kohalolijailt.


Teised kõnelejad väitsid, et rahvusvaheliste ettevõtete maksuaruandluse vähene läbipaistvus on kahjulik väiksematele ettevõtetele. „See ettepanek ei ole kasulik ainult maksuametitele, vaid ka kohalikele firmadele, kellest mitmed on väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Nad konkureerivad suurte ettevõtetega, aga neil ei ole seda eelist enda maksukohustust mitme alluvusala vahel jagada,“ lisas Ondřej Kovařík (Renew Europe, Tšehhi).


Liikmesriikide jaoks on olnud, aga raske ühisele arvamusele jõuda. Soome Euroopaasjade minister Tytti Tuppurainen, kes kõneles ELi Nõukogu eesistumise nimel, kinnitas parlamendiliikmetele, et töö on edasi arenenud ja tulemas on rohkem kohtumisi. Siiski lisas ta, et „ nõukogu poolel me vajame endiselt rohkem aega, et enda seisukoht kindlaks teha.“


Nõukogu jaoks on küsimärgi all komisjoni ettepaneku seaduslik alus, mis on eeldus ELi tegevusele ja mis mõjutab otsuse vastu võtmise protsessi. Komisjon on seda käsitlenud ühtse turu küsimusena, mis eeldab parlamendi ja nõukogu kokkulepet tavapärase seadusandliku protsessi alusel. Nõukogu juriidiline teenistus, aga vaidleb, et tegemist on maksustamisega, mis eeldab nõukogu ühehäälsust ja parlamendiga vaid konsulteeritakse.


Parlamendiliikmed on kriitilised, kuna nõukogu ei ole veel tegutsenud. Sven Giegold (Rohelised/EFA, Saksamaa) kommenteeris olukorda: „See on tõeline müsteerium paljudele eurooplastele, miks on meil maksuparadiisid, kuhu raha jõuab ... Ettepanek maksude avalikustamisele on olnud laual kolm aastat. Valitsused pidurdavad ausat maksustamist ja ausat konkurentsi.“


Parlament hääletab antud küsimuse resolutsiooni üle 24. oktoobril.