ELi pikaajaline eelarve lahtiseletatult 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Kuidas ELi rahastatakse ja millised on kulutused? Loe lähemalt, mis on ELi pikaajaline eelarve ja kuidas seda koostatakse.

ELi pikaajaline eelarve aitab miljoneid üliõpilasi, tuhandeid teadlasi, linnu, ettevõtteid, piirkondi ja valitsusväliseid  

ELi pikaajaline eelarve aitab miljoneid üliõpilasi, tuhandeid teadlasi, linnu, ettevõtteid, piirkondi ja valitsusväliseid organisatsioone. Tervislik ja turvaline toit, uued ja paremad teed, raudteed ning lennujaamad, puhtam keskkond ja turvalisemad ELi välispiirid - need kõik on valdkonnad, millesse ELi pikaajaline eelarve panustab. Ressursside ühendamine muudab Euroopa tugevamaks ja aitab saavutada rikkust. Seepärast on oluline Euroopa kodanike elu edendavate projektide rahastamine.

 

Ajal, mil Euroopa on vastakuti koroonaviiruse pandeemia sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega, on eurooplaste ootustele vastav ambitsioonikas ELi eelarve olulisem kui kunagi varem.

 

Mis on ELi pikaajaline eelarve?

ELi pikaajalist eelarvet tuntakse ka mitmeaastase finantsaamistikuna või lühendatult MFFina. Eelarve seab piirangu, kui palju on ELil võimalik vähemalt viie aastase perioodi jooksul kindlates poliitikavaldkondades kulutada. Viimatised pikaajalised eelarved on katnud seitsme aastast perioodi.

 

Üks põhjustest, miks ELil on pikaajaline eelarve ja aastaelarve, on tagada prognoositavus ja seeläbi efektiivsus programmidele, mida EL rahastada soovib. See on näiteks vajalik teadlastele, kes töötavad teadusprojektidega, mille lõpetamine võib võtta mitu aastat.

 

Pikaajaline eelarve peab olema ka paindlik, et tegeleda ettenägematute kriiside ja hädaolukordadega. Seepärast on eelarves vahendid, mis tagavad raha kasutamise võimaluse ettenägematutes olukordades, nagu Covid-19 pandeemia. Näiteks ELis solidaarsusfond loodi eesmärgiga pakkuda finantsabi liikmesriikidele katastroofi puhul.

 

Samuti on loodud globaliseerumisega kohanemise fond, et aidata töötajatel leida töökoht kui nad on maailma kaubanduses toimunud struktuuriliste muutusete või majanduskriisi tagajärjel muutunud üleliigseks. Koroonaviiruse kriisi algusest saadik on Euroopa Liidu rahastus olnud kättesaadav, et tegeleda pandeemia sotsiaal-majanduslike mõjudega ning toetada tervishoiusüsteeme ELi liikmesriikides.

 

Vaata ka meie ajatelge ELi koroonaviiruse vastaste tegevuste kohta.

   

Erinevalt riiklikest eelarvetest on ELi eelarve pigem investeerimise eelarve. See ei rahasta põhiharidust ega riigikaitset. Selle asemel on tähelepanu pööratud teemadele, kus Euroopa Liit suudab luua lisaväärtust –  edendades kasvu, konkurentsivõimet; ning viies ellu solidaarsust, toetades Covid-19 kriisis enim kannatanuid.

Infograafika: ELi pikaajaline eelarve lahtiseletatuna  

Millised on ELi kulutused?

Eelarve toetab teadust ja innovatsiooni, investeeringuid üleeuroopalistesse võrkudesse ja väikese ning keskmise suurusega ettevõtete arengut. Selle eesmärk on tõsta majanduskasvu ja luua uusi töökohti ELis.

 

Kõige enam rahastust saab praeguse eelarvega ELi ühine põllumajanduspoliitika (CAP), koos ühise kalandus-ja keskkonnapoliitikaga. Sellele järgnevad ühtekuuluvusprogrammid, mille eesmärk on vähendada ELi regioonide arengu erinevusi. Pikaajaline eelarve rahastab ka rahvusvahelisi humanitaarabi fonde ja arenguprojekte.

 

Loe lähemalt programmide kohta, mida pikaajaline eelarve toetab ja projektid, mida sinu piirkonnas toetatakse.

 

Kuidas rahastatakse ELi pikaajalist eelarvet?

ELi pikaajalise eelarve rahastamine on kompleksne, omades mitmeid sissetulekuallikaid. Nende hulka kuuluvad:

  • ELi liikmesriikide panus
  • imporditollimaksud toodetel, mis tulevad väljastpoolt ELi
  • trahvid ettevõtetele, mis rikuvad ELi konkurentsiseadust

 

Aitamaks liikmesriikidel koroonaviiruse puhangu mõjust tulenevalt raha kokku hoida, soovib Euroopa Parlament reformida ELi eelarve rahastamise viisi. Parlament nõuab uusi sissetulekuallikaid, ning parlamendiliikmed on pakkunud välja, et raha võiks tulla uuest ettevõtete maksuskeemist (mille hulka kuulub digitaalsektori suurte ettevõtete maksustamine), heitkogustega kauplemise süsteemist ning plastimaksust.

 

Arvestades pandeemiast põhjustatud majanduslangust ELi liikmesriikides, ning rahastamaks taastumist, on Parlament nõudnud ka n-ö omaressursside lage – see tähendab maksimummäära, mida EL saab küsida liikmesriikidelt eelarve rahastamiseks.

 

Parlament on andnud teada, et ta ei anna oma nõusolekut ELi pikaajalise eelarvele ilma ELi tuluallikate reformita

 

Loe lähemalt ELi sissetulekuallikate kohta.


Kuidas ELi pikaajalises eelarves kokku lepitakse?

Enne kui käimasolev pikaajaline eelarve kehtivuse kaotab, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku milline peaks nälja nägema järgmine eelarve. Seda kasutatakse Euroopa Parlamendi ja ELi Nõukogu läbirääkimiste aluseks.

 

Euroopa Komisjon avaldas oma ettepaneku järgmise pikaajalise eelarve jaoks, mis hõlmab 2021-2027 perioodi, 2018. aasta mais. Parlament võttis vastu oma seisukoha 2018. aasta novembris ning kinnitas selle uuesti 2019. aasta oktoobris. ELi Nõukogu ei olnud enne koroonaviiruse puhangut tulnud välja selge läbirääkimiste seisukohaga.

 

Koronaviiruse puhangu ja selle tagajärgedega tegelemiseks nõudis Euroopa Parlament 17. aprilli ja 15. mai resolutsioonides ulatuslikku taastumis- ja ülesehituspaketti, et taaskäivitada Euroopa majandus ja aidata riike, mis on kriisist enim mõjutatud. Vastuseks Parlamendi üleskutsetele on Euroopa Komisjon pakkunud välja majanduse elavdamise kava suurusjärgus 750 miljardit eurot, mis on seotud 1,1 triljoni euro suuruse ELi eelarvega perioodiks 2021–2027.

 

Loe lähemalt ELi majanduse elavdamise kava kohta. 

 

Mis on järgmine samm?

Kui ELi Nõukogu on saavutanud ühise seisukoha, arutavad Euroopa Parlament ja ELi valitsused Euroopa Komisjoni ettepanekuid ja otsustavad nende lõpliku sisu üle eelseisvatel läbirääkimistel. Pikaajalise eelarve osas kokkuleppe saavutamine vajab kõikide liikmesriikide nõustumist. Igasugune kokkulepe vajab ka Euroopa Parlamendi nõusolekut.