ELi pikaajaline eelarve lahtiseletatult
Kuidas ELi rahastatakse ja millesse investeeritakse? Räägime sellest, mis on ELi pikaajaline eelarve ja kuidas seda otsustatakse.
ELi pikaajalisest eelarvest toetatakse miljoneid üliõpilasi, tuhandeid teadlasi, linnu, ettevõtteid, piirkondi ja valitsusväliseid organisatsioone. Sellega aidatakse kaasa tervislikumale ja ohutumale toidule, uutele ja parematele teedele, raudteedele ja lennujaamadele, puhtamale keskkonnale ja paremale julgeolekule ELi välispiiridel.
Mõte on selles, et ressursside koondamine muudab Euroopa tugevamaks ja on jõukuse suurendamiseks hädavajalik. ELi eelarvest rahastatakse projekte, millest saavad kasu miljonid eurooplased. Kuna Euroopa seisab silmitsi koroonaviiruse pandeemia laastava sotsiaalse ja majandusliku mõjuga, on eurooplaste ootustele vastav ambitsioonikas ELi eelarve tähtsam kui kunagi varem.
Mis on ELi pikaajaline eelarve?
ELi pikaajalist eelarvet nimetatakse mõnikord ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks. Sellega otsustatakse, kui palju raha saab EL vähemalt viieaastase perioodi jooksul investeerida eri poliitikavaldkondadesse. Viimased pikaajalised eelarved on kehtestatud seitsmeks aastaks.
Üks põhjus, miks ELil on nii pikaajaline eelarve kui ka aastaeelarve, on püüe lihtsustada nende programmide kavandamist, mida EL soovib rahastada, ja muuta need tõhusamaks. Selline prognoositavus on vajalik näiteks teadlastele, kes töötavad teadusprojektidega, mille lõpuleviimiseks kulub mitu aastat.
Pikaajaline eelarve peab olema ka piisavalt paindlik, et tulla toime ettenägematute kriiside ja hädaolukordadega, näiteks Covid-19 puhanguga. Seetõttu hõlmab see mitmeid vahendeid, et tagada raha kasutamine seal, kus seda ettenägematutel asjaoludel kõige rohkem vajatakse.
Näiteks on Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodud rahalise abi andmiseks suurõnnetuse korral liikmesriigis. On ka globaliseerumisega kohanemise fond, mille eesmärk on aidata inimestel leida uusi töökohti, kui nad on kaotanud töö maailmakaubanduse struktuurimuutuste või majanduskriisi tagajärjel. Alates koroonaviiruse kriisi puhkemisest on liidu rahalisi vahendeid eraldatud pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja ELi liikmesriikide tervishoiusüsteemide toetamiseks. Lisateave ELi Covid-19 meetmete ajakava kohta.
Erinevalt liikmesriikide eelarvetest on ELi eelarve pigem investeerimiseelarve, näiteks ei rahastata algharidust ega riigikaitset. Selle asemel keskendutakse peamiselt valdkondadele, kus EL saab kaasa aidata majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamisele või solidaarsuse rakendamisele, toetades neid, keda kriis Covid-19 on kõige rängemini tabanud.
Mille peale EL oma raha kulutab?
Eelarvest toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, investeeringuid üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut, mille eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja luua ELis töökohti.
Kõige rohkem rahastatakse praegusest pikaajalisest eelarvest ELi ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitika ja keskkonnapoliitikat. Neile järgnevad ühtekuuluvusprogrammid, mis toetavad vaesemaid piirkondi. Pikaajalisest eelarvest rahastatakse ka rahvusvahelisi humanitaarabi ja arenguprojekte.
Lisateave programmide kohta, mida pikaajalisest eelarvest toetatakse, ja projektide kohta, mida teie piirkonnas rahastatakse.
Kuidas ELi pikaajalist eelarvet rahastatakse?
ELi pikaajalise eelarve rahastamine on keeruline, sest sissetulekuallikaid on mitu, näiteks
- ELi liikmesriikide osamaksed
- liitu imporditavate toodete tollimaksud
- ELi konkurentsieeskirju rikkuvate firmade makstavad trahvid.
Et aidata ELi liikmesriikidel raha kokku hoida, eelkõige arvestades koroonaviiruse puhangu mõju, soovib parlament reformida ELi eelarve rahastamise viisi ning onnõudnud uusi tuluallikaid.
Kuna pandeemia tõttu on oodata ELi riikide kogurahvatulu vähenemist, ning selleks, et rahastada majanduse taastamist, on parlament heaks kiitnud ka nn omavahendite ülemmäära suurendamise – eelkõige maksimaalse summa, mida EL võib liikmesriikidelt eelarve rahastamiseks taotleda.
Lisateave: Miks nõuab parlament ELile uusi maksukogumisõigusi?
Kuidas ELi pikaajalise eelarve üle otsustatakse?
Enne kui kehtiv pikaajaline eelarve lõpeb, esitab Euroopa Komisjon järgmise eelarve ettepaneku. Selle alusel toimuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel, millesse kuuluvad kõikide liikmesriikide ministrid.
2021.–2027. aasta pikaajalise eelarve kohta avaldas komisjon ettepaneku 2018. aasta mais. Parlament võttis oma seisukoha vastu 2018. aasta novembris ja kinnitas seda uuesti 2019. aasta oktoobris. Kui 2020. aasta alguses puhkes koroonaviiruse pandeemia, ei olnud nõukogu oma läbirääkimisseisukohta veel selgeks teinud.
Koroonaviiruse puhangu ja selle tagajärgedega tegelemiseks nõudis parlament 17. aprillil ja 15. mail 2020 ulatuslikku taastamis- ja ülesehituspaketti, et taastada Euroopa majandus ja aidata neid, keda kriis on kõige rängemini tabanud. Vastuseks Euroopa Parlamendi nõudmistele esitas Euroopa Komisjon 750 miljardi euro suuruse majanduse ergutamise kava, mis on seotud 1,1 triljoni euro suuruse ELi eelarvega aastateks 2021–2027.
Lisateave ELi majanduse elavdamise kava kohta.
- aasta juulis jõudsid ELi juhid pikaajalise eelarve ja Covid-19 taastamisfondi suhtes kokkuleppele. Selle kokkuleppe järel vastu võetud resolutsioonis taunis parlament kavandatud kärpeid peamistes programmides ja nõudis demokraatlikku järelevalvet taastamiskava üle ning selget seost ELi riikide õigusriigi põhimõtte järgimise ja rahalistele vahenditele juurdepääsu vahel.
Parlament ja ELi liikmesriikide valitsused arutasid komisjoni ettepanekuid augusti lõpus alanud läbirääkimistel.
Milline on ELi 2021.–2027. aasta eelarve?
Pärast 10 nädalat kestnud pingelisi läbirääkimisi jõudsid parlamendi ja nõukogu läbirääkijad 10. novembril 2020 kokkuleppele ELi investeerimis- ja rahastamiskavas järgmiseks seitsmeks aastaks. Esinedes pärast läbimurret, ütles parlamendi president David Sassoli: „See on eurooplastele hea kokkulepe. See meetmepakett aitab Euroopa riikidel üheskoos vahetust kriisist taastuda, investeerides samal ajal Euroopa pikaajalisse tulevikku.“
Läbirääkimiste käigus sai parlament lisada veel 15 miljardit eurot (lisaks nõukogu 2020. aasta juuli ettepanekule), et tugevdada selliseid peamisi ELi programme nagu EL tervise heaks, „Euroopa horisont“ (teadusuuringud ja innovatsioon) ja „Erasmus+“ (haridus, noored ja koolitus), mis parandavad elu kogu Euroopas. Veel 1 miljardi euroga suurendatakse paindlikkust tulevaste vajaduste ja kriisidega tegelemisel.
Parlament võitles ka selle nimel, et saavutada õiguslikult siduv kokkulepe ELi uute tuluallikate kasutuselevõtuks. See tagab, et Covid-19 järgse majanduse elavnemisega seotud tagasimaksekulud ei lange Euroopa maksumaksjate kanda ega kahjusta olemasolevaid ELi programme. Uued rahastamisliinid hõlmavad ringlusse võtmata plastijäätmete maksu, digitaalhiiglaste maksu ja finantstehingute maksu.
Vähemalt 30 %ga ELi eelarvest ja 750 miljardi euro suuruse Covid-19 taastamisfondiga toetatakse kliimameetmeid. Parlament tagas ka tugevdatud eelarvekontrolli taastamisfondi üle. 2021.–2027. aasta eelarve jaoks on vaja parlamendi lõplikku nõusolekut ja nõukogu ühehäälset toetust. Euroopa Parlamendi liikmed hääletavad kokkuleppe üle eeldatavasti parlamendi 23.–26. novembri istungil.
Lisaks jõudsid Euroopa Parlamendi liikmed ja nõukogu kokkuleppele uue mehhanismi loomises, et seada ELi vahendite saamise tingimuseks õigusriigi põhimõtte järgimine liikmesriikide poolt. Uus mehhanism käivitub mitte ainult siis, kui rikkumine mõjutab otseselt ELi vahendeid, vaid ka siis, kui on olemas tõsine oht sellise rikkumise toimepanemiseks. ELi rahaliste vahendite lõppsaajad on kaitstud. Parlament ja nõukogu peavad selle kokkuleppe ka ametlikult vastu võtma. Parlamendi tellitud hiljutisest uuringust nähtub, et kaheksa eurooplast 10st soovivad, et ELi vahendid seotaks õigusriigi põhimõtte austamisega.
