Covid-19: ELi plaan majanduse elavdamiseks 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Euroopa Parlamendi täiskogu istung  

Parlamendiliikmed nõuavad 2 triljoni euro suurust toetuspaketti, et toetada inimesi ja ettevõtteid Covid-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi ajal.

Euroopa Parlament nõudis 15. mail, et Euroopa Komisjon esitaks suure majanduse elavdamise plaani, mis aitaks leevendada koroonaviiruse mõjusid ning rajada jätkusuutlik tulevik.

 

Sünged majanduslikud prognoosid

 Euroopa Komisjoni mai alguses esitatud majanduslikud prognoosid näitavad, et majandus on saanud tervisekriisist tõsise löögi. Kuna inimesed püsivad kodus ja terved majandussektorid on pidanud oma tegevuse järsult peatama, saab selle aasta ELi majanduslangus olema vähemalt 7,4 protsenti, mis on märkimisväärselt suurem langus kui 2009. aastal.

 

Isegi see sünge prognoos võib aga alahinnata majanduslanguse tegelikku ulatust, sest igasugune majandustegevuse taastamine saab olema aeglane ning võib kergelt uuesti peatuda koroonaviiruse teise laine tõttu.

 

Kriis on mõjutanud kõiki majandussektoreid – paljud inimesed kardavad, et nad võivad kaotada oma töökoha ning ei soovi sellest tulenevalt raha kulutada. Samal ajal on ettevõtted vastakuti katkestustega oma tarneahelates. Riikides väheneb maksude laekumine, samal ajal kui sotsiaalhoolekandekulud kasvavad. Riikide jaoks tähendab see eelarvedefitsiite, kasvavat võlakoormust ning suuremaid laenukasutuse kulusid.

Vaja on ambitsioonikat vastust

Seistes vastamisi tõsiste majanduslike raskustega, nõuavad parlamendiliikmed 15. mail vastuvõetud resolutsioonis Euroopalt otsusekindlat ja julget tegevust.

 

EL on hetkel kavandamas oma järgmist pikaajalist eelarvet, ning kuna vastus käimasolevale kriisile määrab ära ka arengud järgnevatel aastatel, on taastumismeetmete lisamine plaanidesse enesestmõistetav. Parlament aga rõhutab, et taastumispakett peaks lisanduma olemasolevatele ELi programmidele ning mitte neilt raha ära võtma.

 

Kui Euroopa Parlamendi nõudmisi pikaajalisele eelarvele ei rahuldata, hoiatavad parlamendiliikmed, et nad on nõus kasutama oma positsiooni pikaajalise eelarve vetostamiseks.

 

Taastumisfondi rahad peaks parlamendiliikmete sõnul minema esmajärgus neile, kes on kriisist enim mõjutatud. Liikmed soovivad, et raha jaotataks läbi toetuste andmise, sest on oht, et laenud raskendaksid kriisist mõjutatud liikmesriikide finantsolukorda.

 

Resolutsioon soovitab, et taastumispakett oleks rahastatud läbi pikaajaliste „taastumisvõlakirjade“ väljaandmise, mis oleksid tagatud ELi eelarvest. See viitab ka vajadusele saada uusi sissetulekuallikaid ELi eelarvele – vastasel juhul tähendab suurem eelarve suuremaid otsekulutusi liikmesriikide jaoks.

 

Parlamendiliikmete sõnul peab Euroopa Liit endiselt keskenduma ka kliimategevusele ning digitaalsele strateegiale. Lisaks peaks looma uue ELi terviseprogrammi, mis tagaks kriisi ajal meditsiinitoodete kättesaadavuse üle Euroopa Liidu.

 

Parlament rõhutab, et neil peaks olema ka otsustusõigus taastumisfondi üle. 13. mail täiskogu arutelul tõid parlamendiliikmed välja, et Euroopa Parlament on ainus ametisse valitud ELi institutsioon ning neil peaks olema võimalus toestada järelevalvet eelarveküsimuste üle, andmaks protsessile demokraatlik legitiimsus.

 

Taastumisplaan: „teha kiiresti, aga hästi”

„Me peame tagama, et suudame vastata oma kodanike ja ettevõtete vajadustele ja nõudmistele,” ütles Parlamendi president David Sassoli 15. märtsi pressikonverentsil. Ta nõudis ELilt kiireid lahendusi, et kaitsta inimesi ja nende töökohti, kuid rõhutas, et plaan peaks olema avatud läbirääkimisteks eri ELi institutsioonide vahel. „Me tahame seda teha kiiresti, aga hästi,“ ütles Sassoli.

 

Loe, mida EL teeb koroonaviiruse vastu võitlemiseks ning vaata meie ajatelge ELi vastuvõetud tegevuste kohta.

 

Loe ka viimaseid uudiseid ELi taastumisplaani kohta: