Euroopa Liit piiritleb rohelised investeeringud jätkusuutliku investeerimise edendamiseks 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Elektriautod laadimine Pariisis ©Georgii Timakov/AdobeStock  

Euroopa liit võtab kasutusele eeskirjad määratlemaks keskkonda hoidvaid ja jätkusuutlike tegevusi, et edendada keskkonnasõbralike investeeringuid.

Juunis toimunud täiskogu istungil kiitsid parlamendiliikmed heaks raamistiku, mis määratleb ära jätkusuutlikuks peetavad tegevused. See loob ühise ELi klassifitseerimissüsteemi, mis annab ettevõtjatele ja investoritele selguse ning julgustab erasektori investeeringute kasvu kliimaneutraalsusele üleminekul.

 

Parlamendi ja ELi Nõukogu läbirääkijad saavutasid ajutise kokkuleppe 2019. aasta detsembris. Parlamendi majandus- ja keskkonnakomisjonid toetasid kokkulepet 28. mail.

 

Ühise määratluse vajadus

Jätkusuutliku arengu eelduseks on loodusvarade säilitamine ning inim- ja sotsiaalsete õiguste austamine. Kliimameetmed on olulised, sest kliimamuutuste mõju vähendamise ja leevendamise vajadus on muutumas üha pakilisemaks.

 

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks kasvuhoonegaaside heitkoguste järkjärgulise vähendamise. Euroopa Liidu kliimameetmete suurprojektis Euroopa roheline kokkulepe on seatud eesmärk, mille kohaselt peaks süsinikuneutraalsus olema saavutatud aastaks 2050.

 

Oma eesmärgi saavutamiseks peab Euroopa Liit investeerima uutesse tehnoloogiatesse. Euroopa Komisjoni hinnangul vajab Euroopa järgmise kümnendi jooksul igal aastal lisainvesteeringuid ligi 260 miljardi euro ulatuses.

 

Riiklikest investeeringutest ei piisa, seetõttu peavad ka erainvestorid hakkama rahastama kliimasõbralikke projekte. Selleks on vaja selgeid kriteeriume, mida saab pidada jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks – vastasel juhul võidakse osa rahastust suunata rohepestud projektidele, mis väidavad olema rohelised, kuid tegelikult ei ole.

 

Mõned ELi riigid on juba alustanud klassifitseerimissüsteemide välja töötamisega. ELi ühised standardid tooksid kasu nii rahastamist taotlevatele ettevõtetele kui ka jätkusuutlike projektide toetamisest huvitatud investoritele.

Töötajad moodsas jäätmesorteerimisjaamas. ©Romaset/AdobeStock  

Milliseid majandustegevusi saab pidada jätkusuutlikuks?

Taksonoomia määrus seab kuus keskkonnaalast eesmärki ja sedastab, et tegevust saab pidada keskkonnasäästlikuks, kui see aitab kaasa vähemalt ühe eesmärgi saavutamisele, ilma teiste eesmärkide saavutamist oluliselt kahjustamata.

 

Kahju mittetekitamise põhimõte (mida Euroopa Komisjon veel täpsustab) tagab, et majandustegevust, mis põhjustab keskkonnale rohkem kahju kui kasu, ei saa pidada jätkusuutlikuks. Keskkonnasäästlik tegevus peaks austama ka inimeste ja töötajate õigusi.

 

Keskkonnaalased eesmärgid on järgmised:

1. Kliimamuutuste leevendamine (kasvuhoonegaaside heitkoguste vältimine / vähendamine või kasvuhoonegaaside eemaldamise suurendamine)
2. Kliimamuutustega kohanemine (tuleviku kliimale kahjuliku mõju vähendamine või ennetamine, või kahjulike mõjudega kaasnevate võimalike ohtude vähendamine)
3. Vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse
4. Üleminek ringmajandusele (keskendudes ressursside taaskasutamisele ja ringlussevõtule)
5. Reostuse vältimine ja ohjamine
6. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

 

Finantsturul finantstooteid müüvad osalised ning rohkem kui 500 töötajaga ettevõtted peavad avalikustama, kuidas ja mil määral aitab nende tegevus keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa. Kui nad ei väida end olevat jätkusuutlikud, siis tuleks neil seda selgelt väljendada.

Järgmised sammud

Euroopa Komisjon töötab välja tehnilised kriteeriumid iga eesmärgi jaoks.

 

Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemisega seotud kriteeriumid peaks saama valmis 2020. aasta lõpuks. Ülejäänud eesmärkide jaoks on tähtaeg 2021. aasta lõpp. Reegleid hakkavad iga keskkonnaeesmärgi suhtes kehtima aasta pärast tehniliste kriteeriumide loomist.