ELi eelarve: parlament nõuab ELile uusi omavahendeid  

 
 

Koroonaviirusest taastumise rahastamiseks ja Euroopa tulevikku investeerimiseks nõuab parlament uusi tuluvooge ELi eelarve jaoks. Vaata täpsemalt meie videost.

Covid-19 pandeemial on olnud enneolematu sotsiaalmajanduslik mõju – viimaste prognooside kohaselt saab ELi majanduslangus olema sel aastal 8,3 protsenti. Euroopa Liit ja liikmesriigid on kriisile reageerides võtnud vastu erakorralisi meetmeid. Kuna Euroopa Liit tegeleb peamiselt koroonaviiruse tekitatud otseste kahjudega, jätkates samal ajal rohelisema ja digitaalsema Euroopa ülesehitamist, on ELi pikaajaline eelarve peamiseks rahastamisvahendiks.

 

Taastumise eelarve

ELi pikaajalise eelarve 2021–2027 ettevalmistamine algas 2018. aasta mais. Koroonaviiruse puhangust tulenevalt esitas Euroopa Komisjon selle aasta mais uue ettepaneku, mis võtab arvesse pandeemia mõju. Komisjoni ettepanek järgnes parlamendi üleskutsele luua ulatuslik majanduse elavdamise pakett, mis koosneb 1,1 triljoni euro suurusest eelarvest ja 750 miljardit euro suurusest taastekavast, mis koosneb omakorda grantidest ja laenudest. Euroopa Parlament ja liikmesriikide valitsused peavad läbirääkimisi eelarve üle.

 

Loe lisaks ELi taastekava kohta.

 

750 miljardi euro suuruse taastekava laenamine on võimalik eeskirjade muutmisega, mis seavad tingimused ELi eelarve rahastamiseks. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku suurendada maksimaalset liikmesriikidest kogutavat rahaliste vahendite summat, et suurendada ELi võimekust finantsturgudelt laenata ja hiljem võlga tagasi maksta. Parlament kavatseb selle osas võtta vastu seisukoha pärast suve. Lisaks vajab see konsensust ELi Nõukogus ning ratifitseerimist kõikide liikmesriikide poolt.

 

Uued tuluallikad taastumise rahastamiseks

ELi eelarve tuluallikad (ehk omavahendid) on püsinud muutumatuna juba aastakümneid. Nende hulka kuuluvad tollimaksud ja riiklikud sissemaksed, mis põhinevad käibemaksulaekumistel ja rahvamajanduse kogutulul. Aastate jooksul on parlament nõudnud korduvalt reforme omavahendite süsteemis.

 

Koroonaviiruse puhangust taastumisel nõuavad parlamendiliikmed uute tuluallikate kasutuselevõtmist, et katta taasterahastu refinantseerimiskulusid, vältida ELi eelarvevahendite vähenemist ja tagada, et koroonaviirusele reageerimine ei muutuks koormavaks tulevastele põlvedele.

 

Parlament soovib saada uusi tuluallikaid keskkonna- ja finantslõivude kujul. Nende hulka kuuluvad:

 

Parlament on nõudnud korduvalt ka eelarve tagasimaksete ja kohandamiste kaotamist, millest saavad kasu vaid mõned ELi riigid.


Eurooplased nõuavad suuremat ELi eelarvet

Pikaajalist eelarvet puudutavate otsuste tegemiseks on vaja parlamendiliikmete nõusolekut. Parlament on seetõttu öelnud, et uute tuluallikate kasutuselevõtt on oluline eeltingimus igasugusele kokkuleppele. Parlamendi hiljuti tellitud uuring näitab, et enamik (56 protsenti) eurooplastest on pooldab suuremaid rahalisi vahendeid ELile Covid-19 kriisi ületamiseks.

 

Enne ELi tippkohtumist 17. – 18. juulil kutsusid parlamendiliikmed ELi Nõukogu üles mitte tegema muudatusettepanekuid Euroopa Komisjoni väljapakutule. Vastates ELi Ülemkogu presidendi Charles Micheli 13. juulil tehtud muudatusettepanekule, ütles parlamendi eelarvekomisjoni esimees Johan Van Overtveldti: „Taasterahastu suuruse ja tasakaalustatuse osas tehtud positiivsed sammud ei saa korvata tagasivaatavaid ettepanekuid pikaajalise eelarve ja omavahendite osas. Olulisi liidu programme kärbitakse veelgi, viitan siinkohal Horisont Euroopale, Erasmus + -ile, Digitaal Euroopale ja rändele.“ Ta lisas, et ELi pikaajalised eesmärgid ei ole koroonaviiruse puhangu ajal ära kadunud ning seetõttu ei tohiks neid ohverdada.

 

Vaja on siduvat kohustust

10. juulil kõneldes kutsus üks Euroopa Parlamendi omavahendite reformi juhtivatest parlamendiliikmetest, Valérie Hayer, kehtestama „õiguslikult siduvat ajakava uute omavahendite saavutamiseks" ja lisas: „peame sundima liikmesriikide andma selgeid lubadusi, millest ei taganeta”.

 

Omavahendite reformi teine juhtiv parlamendiliige, José Manuel Fernandes, nõudis samuti õiguslikult siduvat otsust: „Soovime, et raha uutest omavahenditest oleks piisav taastefondi intressimäärade maksmiseks. […] Idee on lihtne: me ei saa koormata kodanikke. ”

 

Järgmised sammud

Kui ELi riigid on saavutanud ühise seisukoha, on neil mandaat alustada läbirääkimisi parlamendiga, millel on lõplik otsustusõigus uue eelarve jõustumise üle. Praegune mitmeaastane eelarve lõpeb 31. detsembril 2020.