Miks tahab EL platvormimajandust reguleerida?
Platvormimajandus toob kasu, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Lugege, mida EL teeb, et muuta veebikeskkond turvalisemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks.
Kahte viimast aastakümmet on iseloomustanud veebimaailma enneolematu areng – ilmunud on uued tehnoloogiad, tekkinud uued ettevõtted, uued tööviisid, uued ostlemise, majutuse broneerimise ning koguni toidu ja veoteenuste tellimise viisid. Digitaalse ühtse turu nurgakiviks olev e-kaubanduse direktiiv võeti vastu 2000. aastal, kui sellised platvormid nagu Amazon, Google ja Booking.com alles alustasid tegevust ning Facebooki, Airbnb-d ega Instagrami ei olnud veel isegi olemas.
ELi õigusaktid peavad pidama sammu veebi arenguga ja seetõttu töötab EL välja uut õigusraamistikku, digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusakti, millega antakse suunised uuele veebikeskkonnale, sealhulgas veebiplatvormidele, et tagada kasutajatele ja ettevõtetele kogu liidus parem ja ohutum digikeskkond.
Platvormimajanduse majanduslik tähtsus
Viimase 20 aasta üks olulisemaid muutusi on veebiplatvormide teke. Nende hulka kuuluvad internetipõhised kauplemiskohad, sotsiaalmeedia, rakendustepoed, hinnavõrdluse veebisaidid ja otsingumootorid ning ilma nendeta on elu raske ette kujutada.
Platvormid on teinud piiriülese kauplemise nii ELi sees kui ka väljaspool seda lihtsamaks, toonud tarbijatele märkimisväärset kasu ning avanud Euroopa ettevõtetele ja kauplejatele uusi võimalusi. Euroopa Komisjoni andmetel müüb juba miljon ELi ettevõtet kaupu ja teenuseid veebiplatvormide kaudu ning üle 50% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest, kes müüvad oma tooteid internetipõhiste kauplemiskohtade kaudu, tegutsevad piiriüleselt.
Veebiplatvormidega seotud küsimused, mida EL soovib reguleerida
Uute võimalustega kaasnevad aga ka uued ohud. Euroopa tarbijani on jõudnud uued ebaseaduslikud kaubad, tegevus ja sisu ning samal ajal on uutel veebiettevõtetel raske siseneda turule, kus domineerivad suured platvormid. Platvormiteenuste kaudu paljude ettevõtete ühendamine paljude tarbijatega ja juurdepääs suurele andmehulgale annab suurtele platvormidele võimaluse kontrollida ja kehtestada standardeid digimajanduse olulistes valdkondades. EL püüab uuesti haarata initsiatiivi nende valdkondade kujundamiseks Euroopa tasandil ja kehtestada normid, millest ülejäänud maailm võiks eeskuju võtta.
Kuidas soovib EL neid probleeme lahendada?
Uue reeglistiku põhipunktid on järgmised:
- Seda tuleks kohaldada nii ELi ettevõtete kui ka mujal asuvate ettevõtete suhtes, mis müüvad tooteid Euroopa tarbijatele, ning kõigi digiteenuste suhtes, mitte ainult veebiplatvormide suhtes.
- Tarbijatel peaks olema võrdselt turvaline nii internetis kui ka traditsioonilistes kauplustes oste teha. Seda, mis on ebaseaduslik väljaspool veebi, tuleks pidada ebaseaduslikuks ka veebis ning platvormid peaksid suurendama pingutusi võitluses võltsitud või ohtlikke tooteid müüvate kauplejate vastu.
- Põhimõtte „tunne oma äriklienti“ rakendamine eeldaks seda, et platvormid teeksid kontrolli ega lubaks petturlikel ettevõtetel kasutada oma teenuseid ohtlike toodete müümiseks või desinformatsiooni levitamiseks.
- Digiteenuste õigusakt peaks aitama uutel ettevõtetel turule siseneda ja lahendama konkurentsivaenuliku olukorra, mille on tekitanud suured digivaldkonnas tegutsejad, kes praegu oma kasutajatele ja konkurentidele reegleid dikteerivad. Kavandatud reeglid takistaksid suurtel platvormidel tegutsemast turulepääsu valitsejatena.
- Need reeglid peaksid tagama selguse ja andma suunised ebaseadusliku ja kahjuliku veebisisu vastu võitlemiseks.
Taust ja järgmised sammud
Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku uueks digiteenuste õigusaktiks ja digiturgude õigusaktiks 2020. aasta lõpus. Euroopa Parlament võttis vastu oma positsiooni mõlema akti osas, mis võimaldab alustada läbirääkimisi ELi liikmesriikidega.
Loe rohkem: ELi digiturgude õigusakt ja digiteenuste õigusakt lahtiseletatult.
