Uus ELi tööstusstrateegia: milliseid probleeme peaks see lahendama?

Parlament soovib, et tulevane ELi tööstusstrateegia aitaks ettevõtetel toime tulla COVID-19 kriisiga ning valmistuda digi- ja rohepöördeks.

Covid-19 pandeemia on mõjutanud paljusid sektoreid, sealhulgas Euroopa tööstusharusid. Parlamendiliikmed paluvad komisjonil välja töötada uus tööstusstrateegia, mis aitaks sektoril taastuda ja muutuda rohelisemaks ja digitaalsemaks.
ELi tööstusstrateegia

COVID-19 pandeemia on Euroopa ettevõtteid rängalt tabanud - paljud on pidanud oma uksed sulgema või töötajate arvu vähendama. Samas on nad otsinud uusi võimalusi, kuidas uute piiravate meetmete tingimustes tegutseda. Enne vajaliku digi- ja rohepöörde läbiviimist peab ELi tööstussektor pandeemiast taastuma.

2021. aasta novembris esitas komisjon ajakohastatud versiooni ELi tööstusstrateegia kohta. Tööstuseesmärkide seadmisel võetakse täiel määral arvesse uut olukorda pärast COVID-19 kriisi ning edendada üleminekut kestlikumale, digitaalsemale, vastupanuvõimelisemale ja maailmas konkurentsivõimelisemale majandusele.

Ajakohastatud strateegia reageerib samuti üleskutsetele teha kindlaks ELi majanduse kui terviku konkurentsivõime peamised näitajad ja neid jälgida. Need näitajad on ühtse turu integratsioon, tootlikkuse kasv, rahvusvaheline konkurentsivõime, avaliku ja erasektori investeeringud ning investeeringud teadus- ja arendustegevusse.

13. juulil 2022 võttis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon vastu raporti Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõllaviimise kohta.

ELi tööstusstrateegia: faktid ja arvud


Tööstus moodustab üle 20% ELi majandusest ja annab tööd ligikaudu 35 miljonile inimesele. Lisaks on sellega seotud veel miljoneid töökohti nii liikmesriikides kui ka välismaal. Tööstuse arvele langeb 80% kaupade ekspordist. EL on ka suurim välismaiste otseinvesteeringute tegija ja sihtkoht maailmas.

Suurem osa ELi tööstusmajandusest tugineb tootmisele, moodustades 84,7% ELi tööstuslikust lisandväärtusest ja 90,3% tööstuslikust tööhõivest 2019. aastal.

Loe rohkem ELi peamistest taastekavadest.

VKEde mõjuvõimu suurendamine kestliku majanduskasvu nimel

2019. aastal tegutses ELi muus kui finantssektoris 23,2 miljonit ettevõtet, kus töötas 131,5 miljonit inimest. 99,8 % nendest olid VKEd, mis tõid sisse üle poole ELi sisemajanduse kogutoodangust.

Tööstusstrateegia peaks keskenduma VKEdele, sest paljud neist on riiklike koroonaviiruse vastaste meetmete tõttu võlgadesse sattunud, mis vähendab nende investeerimissuutlikkust. See võib pikas perspektiivis tingida aeglase majanduskasvu.

Tööstuse sotsiaal-majanduslikust kriisist taastumine


Eelistada tuleks digi- ja rohepöördele keskenduvaid ning keskkonnasõbralikesse tegevusvaldkondadesse investeerivaid ettevõtteid.

Parlament soovib:

  • tagada, et digi- ja rohepööre toimuksid ausatel ja sotsiaalselt õiglastel alustel ning et neile järgneksid töötajate oskuste parandamist ja ümberõpet käsitlevad algatused;
  • uue mõjuhinnangu koostamist digi- ja rohepöörde võimalike kulude ja koormuse kohta Euroopa ettevõtete, sealhulgas VKEde jaoks;
  • tagada, et hädaolukorras antud riigiabi ei põhjustaks ühtsel turul püsivaid moonutusi;
  • tuua strateegilised tööstusharud tagasi ELi.


Investeerimine keskkonnahoidlikumatesse, digitaalsetesse ja innovaatilistesse ettevõtetesse


Uue tööstusstrateegia kohaselt peaksid ELi ettevõtjad andma rohelise kokkuleppe tegevuskava raames oma panuse ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisse. Tuleks toetada ELi ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) üleminekul digitaalsele ja CO2-neutraalsele majandusele ning luua kvaliteetseid töökohti, kahjustamata seejuures ELi konkurentsivõimet.

Roheline kokkulepe peab saama kasvustrateegiaks ning käima koos ulatusliku tööstuspoliitikaga. Parlament soovib, et komisjon stimuleeriks taskukohase ja rikkaliku taastuvenergia ja vähese süsinikdioksiidiheitega energia tootmist ning suurendaks vajaliku elektri-, energia-, vesiniku-, CO2- ja kütte-/jahutusinfrastruktuuri planeerimise ja rahastamise koordineerimist.

Parlamendi muud ettepanekud hõlmavad vahendite, sealhulgas Euroopa ühist huvi pakkuvate oluliste projektide ja tööstusliitude kiirendatud rakendamist, mis aitavad arendada uuenduslikke tehnoloogiaid taastuvenergiale üleminekuks.

Loe ELi kliimamuutuste vastaste meetmete kohta lähemalt.

Lisateave

Jaga seda artiklit teemal: