Kuidas suurendada autode alternatiivkütuste kasutamist? 

Maanteetransport moodustab umbes viiendiku ELi süsiniku heitkogustest. Euroopa Liit tahab vähendada oma negatiivset mõju kliimale, soodustades vähese süsinikheitega ja taastuvkütuste kasutamist.

Kui suur on sõiduautode CO2 heide ELis?

Mis on alternatiivsed kütuseallikad?

Alternatiivsed kütuseallikad on kütused või energiaallikad, mida kasutatakse fossiilkütuste asendamiseks transpordisektoris. Need võivad aidata vähendada sektoris oleva süsiniku heitkoguse hulka.

Alternatiivkütused heitevabade sõidukite jaoks

Heitevabade sõidukite alternatiivkütuste alla kuuluvad elekter, ammoniaak ja vesinik.

• Elektriautode jaoks vajalik elekter pärineb fossiilkütuseid põletavatest elektrijaamadest, taastuvenergiaallikatest ja tuumaelektrijaamadest. Elektrisõidukid ei tekita saasteaineid ning hübriidsõidukid vajavad vähem bensiini, mis kahandab süsiniku heitkoguseid.
• Ammoniaak võib aidata kaasa CO2 üldiste heitkoguste olulisele vähendamisele, kuna selle ainsad kõrvalsaadused on vesi ja lämmastik.
• Vesinikuenergiat kasutatakse sageli raskeveokites ning see on veel väljaarendamisel. Seda eraldatakse veest või orgaanilistest ühenditest. Vesiniku keskkonnamõju ja energiatõhusus sõltub sellest, kuidas seda toodetakse - kas taastuvate allikatega (näiteks päike, tuul või biogaas) või fossiilkütustega.

Uuri lähemalt, millised on taastuva vesinikenergia eelised ELi jaoks.

Taastuvkütused

Taastuvkütused hõlmavad biomassist toodetud kütuseid ja biokütuseid, sünteetilisi ja parafiinseid diislikütuseid, sealhulgas ammoniaaki, mis on toodetud taastuvenergiast.

• Biokütused on biolagunevad kütused, mida toodetakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest või restoranide ümbertöödeldud rasvast. Need moodustavad 4,4% ELi transpordi kütusetarbimisest ning on praegu üks tähtsamaid alternatiivkütuseallikate tüüpe.
  Taastuvkütused võivad aidata vähendada üldist CO2 heidet kui neid toodetakse kestlikult. Siiski on oht, et nende tootmiseks kasutatakse maad, mida oleks saanud kasutada näiteks toidu või teiste põllukultuuride kasvatamiseks.
  
  
  

Maagaasil põhinevad vähese süsinikheitega kütused

Lisaks on teisi kütuseid, millega saavutada nullheide transprodisektoris. Nende hulka kuuluvad:

• vedelgaas (LPG), mida saadakse toornaftast ja maagaasist. Tulevikus on seda võimalik toota ka biomassist. Vedelgaas tekitab 35% vähem CO2 heidet kui kivisüsi ning 12% vähem CO2 heidet kui nafta. Samuti lendub vedelgaasi kasutades vähem ohtlikke peenosakesi. Mõnes riigis on infrastruktuur autode LPG-ks, mida tuntakse ka autogaasina. Toodetavale kütusele esitatud nõudmised muutuvad aga rangemaks, mistõttu ei suuda LPG tagada piisavat heitkoguste vähendamist;
• surugaas (CNG), mida toodetakse maagaasi (tavaliselt metaani) kokkusurumisel;
• veeldatud maagaas (LNG), mida toodetakse maagaasi (tavaliselt metaani) puhastamisel ja allajahutamisel, et see muutuks vedelaks. Parlamendiliikmed ei toeta LNG kasutamist maanteetranspordis, sest sellega ei kahane heitegaaside hulk;
• sünteetilised ja parafiinsed diislikütused, mida valmistatakse biomassist, maagaasist, taimeõlidest või loomsetest rasvadest.

Kui palju on Euroopas alternatiivse kütuseallikaga sõidukeid?

Umbes 5% autosid ja kaubikuid ELis kasutavad alternatiivseid kütuseallikaid. Elektrisõidukite arv ELis on 2022. aastaks kasvanud üle 4,4 miljoni, mis on 16 korda rohkem kui 2015. aastal. 2022. aastal kasutab Eestis sõitvast 890,510 autost 11,407 autot alternatiivset kütust. Neist 2890 olid elektri- või hübriidautod.

Üleminek saastevabadele sõidukitele peab käima käsikäes laadimis- ja tankimisjaamade infrastruktuuriga. Praegu on ELis umbes 360,000 avalikult kättesaadavat elektriautode laadimispunkti, kuid enamik neist on riikides nagu Madalmaad, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Rootsi.

Kuidas plaanib EL suurendada säästvate kütuste kasutamist?

Võttes arvesse kerkivaid kütusehindu ja ELi eesmärki vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55%, soodustab EL alternatiivsete kütuste kasutuselevõttu.

Loe lähemalt ELi meetmetest CO2 heite vähendamiseks.

Laadimis- ja tankimisjaamade arvu suurendamine

2023. aasta märtsis saavutasid parlament ja nõukogu kokkuleppe teha eelkõige ELi peamistes transpordikoridorides ja -sõlmedes üldsusele saadavaks rohkem elektrilaadimisjaamu ja vesinikutanklaid.

2023. aasta juulis sai määrus parlamendilt lõpliku heakskiidu.

Parlamendiliikmed soovivad, et ELi peamistel maanteedel oleks rohkem ja suurema võimsusega laadimisjaamu. Nende ettepaneku järgi peaksid 2026. aastaks ELi põhimaanteede ääres olema vähemalt iga 60 km tagant elektriautode laadimispunktid. Veoautode ja busside jaoks peaksid 2026. aastaks olema laadimisalad üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) põhiteedel iga 60 km järel.

Samuti soovib parlament 2031. aastaks iga 200 km tagant vesinikutanklate taristu rajamist ELi põhimaanteede äärde. 2021. aastal oli ELis vaid 136 vesinikul põhinevat tanklat või laadimispunkti.

Alternatiivkütuseid kasutatavate sõidukite juhid peavad saama laadimise või tankimise eest hõlpsasti maksta. Parlament kinnitas, et komisjon peab looma 2027. aastaks ELi alternatiivkütuste tanklate andmebaasi, et tarbijad saaksid teavet kütuste kättesaadavuse, ooteaegade ja hindade kohta.

Alternatiivkütuste taristu direktiiv sisaldab ka artikleid mere- ja lennundussektori kohta. Uuri lähemalt, kuidas need aitavad kaasa lennukite ja laevade heitkoguste vähendamisele.

Keskkonnasõbralike sõidukite müügi edendamine

„NextGenerationEU“ on ELi taasterahastu kava, mille eesmärgiks on aidata taastuda Covid-19 pandeemia tagajärgedest. Kavas ettenähtud 20 miljardit eurot saab kasutada ka keskkonnasõbralike sõidukite müügi edendamiseks.

Lisaks on EL kehtestamas rangemaid CO2 heite piirmäärasid autodele ja kaubikutele, et soodustada kestlike kütuste kasutamist ning saavutada 2035. aastaks maanteede nullheidete eesmärk.