Uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müügikeeld Euroopa Liidus alates 2035. aastast
2035. aastaks peavad olema Euroopa Liidus müüdavad uued autod ja kaubikud heitevabad. Mida see täpsemalt tähendab?
Euroopa Liit võtab kasutusele meetmeid autode heitkoguste vähendamiseks, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Maanteetransport tekitab umbes viiendiku ELi süsinikdioksiidi koguheitest.
ELi eesmärk on, et uute sõiduautode ja kaubikute heitkogused oleksid 2035. aastaks nullilähedased. 2030. aastaks planeeritud vahe-eesmärgid on autode heitkoguste vähendamine 55% võrra ning kaubikute heitkoguste vähendamine 50% võrra.
Parlamendiliige Jan Huitema (Holland, Uueneva Euroopa fraktsioon), kes koostas aruande uute autode ja kaubikute ELi süsinikdioksiidi normide läbivaatamise kohta, osales juulis Facebook live’is, milles arutles uute heitkoguste eeskirjade üle. Järgnev intervjuu põhineb sellel otseülekandel.
Millal kehtestatakse müügikeeld uutele bensiini- ja diiselmootoriga autodele?
Alates 2035. aastast ei tohiks uued turule tulevad autod tekitada süsinikdioksiidi heidet. See peaks tagama, et 2050. aastaks muutub transpordisektor süsinikuneutraalseks.
Mis juhtub praegu kasutuselolevate bensiini- ja diiselmootoriga autodega? Kas me saame nendega ka pärast 2035. aastat sõita?
Jah, te võite oma praeguse autoga endiselt sõita. Uued eeskirjad ei tähenda, et kõik liikluses olevad autod peavad 2035. aastaks olema heitevabad. Need reeglid ei mõjuta olemasolevaid autosid. Kui te ostate praegu uue auto, võite sellega sõita kuni selle eluea lõpuni. Kuid kuna auto keskmine eluiga on 15 aastat, tuleb alustada 2035. aastal, et kõik autod oleksid 2050. aastaks süsinikuneutaalsed.
Kas pärast 2035. aastat saab veel osta ja müüa kasutatud bensiini- või diiselmootoriga autosid ning saada nende jaoks kütust?
Jah, see kõik jääb võimalikuks. Kuid nende omamise kogukulu (kütuse-, hooldus-, ostu- ja kindlustuskulud) võib suureneda.
Millist tüüpi heitevabade autodega hakkavad inimesed sõitma?
Enamasti hakatakse eelistama akutoitega elektrisõidukeid, sest nende kogukulu on madalam alternatiivide omadest. Näiteks vesiniku ja elektrokütuse (mida toodetakse elektrist ja vesinikust ning seejärel muudetakse sünteetiliseks kütuseks) tootmine on kallim, kuna selleks on vaja palju elektrit.
Samas on akud rasked, mistõttu ei saa mõned transpordivahendid hõlpsasti olla akutoitel. Seetõttu võivad vesinik ja elektrokütused olla hea lahendus laevade, lennukite või raskeveokite puhul.
Kas elektriautod saavad olema taskukohased?
Elektriautode kasutamine on kulutõhusam, sest elektrihinnad on hetkel madalamad kui kütusehinnad ning need vajavad vähem hooldust. Seega on akutoitel töötava auto kogukulu pärast ostmist sama või odavam kui bensiini- või diiselmootoriga auto.
Praegu on elektriautod siiski kallid. Uued reeglid peaksid soodustama suuremat konkurentsi ja julgustama tootjaid investeerima elektriautosid puudutavatesse uuringutesse ja innovatsiooni, mis peaks ostuhinda langetama.
Teine probleem on kasutatud autode turg, mis ei ole elektrisõidukite jaoks veel välja kujunenud.
Mis saab elektriautode akudest tulenevatest jäätmetest?
Seda hakkavad reguleerima erinevad õigusaktid, näiteks taastuvenergia direktiiv ja uus akude määrus. Need tagavad, et tootmisprotsess on süsinikuneutraalne, keskkonnale ei esine kahjulikku mõju ning akusid taaskasutatakse. Akude innovatsiooniga tehakse palju tööd ning seda mitte ainult autode jaoks.
Kas on olemas piisav infrastruktuur nullheitega autode jaoks? Kas see on mõeldud ainult linnades elavatele inimestele?
[Sõidukite] tootjad töötavad praegu autodega, mille sõiduulatus on üle 600 km. Tõhusus paraneb ja autosid ei pea nii tihti laadima või seda saab teha kodus, tavalises pistikupesas. Euroopa Parlament võttis vastu seisukoha alternatiivkütuste infrastruktuuri kohta, et tagada rohkem elektriautode laadimispunkte ja vesinikutanklaid.
Taust
2022. aasta oktoobris jõudsid Euroopa Parlament ja liikmesriigid kokkuleppele uute eeskirjade osas. 2023. aasta veebruaris kinnitas parlament kokkuleppe. Määrus sai nõukogult lõpliku heakskiidu 2023. aasta märtsis ning see jõustus 2023. aasta aprillis.
