Jacques Delors: Euroopal on vaja hinge
Euroopal on vaja ilmalikku hinge ning Euroopa projekt on ohus individualismi, üleilmastumise ja rahvusparlamentide vähese huvi tõttu - see oli Jacques Delorsi sõnum, kui ta neljapäeval, 7. oktoobril Euroopa Parlamendi ees kõneles tähistamaks 20 aasta möödumist Saksamaa taasühendamisest. Delors oli Euroopa Komisjoni president ajal, mil Saksamaa taasühendati. Pidasime ta pärast esinemist kinni ja küsisime mõned küsimused.
Härra Delors, olite Euroopa Komisjoni president ajal, mil Saksamaa taasühendati. Mis oli teie roll sellel intensiivsel ajajärgul?
1989 toimunud sündmused oleksid võinud viia kui mitte sõja, siis vähemalt veriste kokkupõrgeteni. Eriliselt peab ära märkima president Gorbatšovi, president Bush seeniori, liidukantsler Kohli ja de Maizieri rolli asjade stabiilse püsimise nimel. Riigipead ja valitsusjuhid tegid kiiresti selgeks, et idasakslased on osa Euroopast.
Euroopa Komisjoni presidendina oli mul õigus initsiatiiviks ja ma olin "ELi lepingute kaitsja". Olin aastast 1988 proovinud pöörata olukorrale tähelepanu ja päev pärast Berliini müüri langemist seletasin idasakslastele nende rolli Euroopas. Mõned kritiseerisid mind, kuid see panustas ajaloo arenemisse.
Kas te kahtlesite Ida-Saksamaa võimes integreeruda Euroopa Ühendusse?
Jah. Lõplik tasakaal on positiivne, kuid vastutustundlikul mehel nagu mina olid omad hirmud. Seletasin läänesakslastele võimalikke ohte. Ma ei olnud kindel, et kõik toimib. Teisest küljest - paljud läänesakslased olid idasakslaste aitamise osas väga entusiastlikud. Paljud läänesakslased asutasid idas, mille majanduslik olukord oli kohutav, ettevõtteid.
Ja see kõik ei ole veel läbi. Samas arvan, et Saksamaa on 20 aasta jooksul teinud head tööd.
Kas Saksamaa taasühendamise õppetunnid võivad aidata Euroopat tänaste väljakutsete ees, eriti selles osas, mis puudutab uute liikmesriikide integratsiooni?
Olukord on väga erinev. 1989. aasta sündmustest said alguse Saksamaa ühendamine ja ELi laienemine. Samas arvan, et Saksamaal toimunu oli paljude lääneeurooplaste ja sakslaste jaoks väga emotsionaalne.
Mis puudutab teisi riike, siis olen alati ELi laienemise toetaja, aga see on juba teine lugu. Võibolla ei toimunud see õiget moodi. Kui ma oleksin olnud võimul, oleksin ma sellele igal juhul kaasa aidanud.
Oma tänases kõnes ütlesite, et tänu Euroopa Parlamendile pole pluralistlik demokraatia asjatu kontseptsioon, vaid reaalsus. Kuidas saaks Euroopa inimestega taas hea kontakti?
Euroopa demokraatia on olemas. Näiteks tänu Euroopa Parlamendile tasakaalustati teenuste direktiiv ja võeti uuel kujul vastu. Kui paljud 27st valitsusest räägivad Euroopa Parlamendi tööst? Kui palju seletavad, et Euroopas on demokraatia? Mitte ükski neist. See mitte-pedagoogilisus ei tule Euroopa institutsioonidest, vaid riikidest.
Üha rohkem kuuleb, et Euroopa projekt on läbi kukkunud. Mida arvate ja mis on teie visioon Euroopa tulevikust?
Just viitasin ühele põhjusele, miks see on läbi kukkunud. On ka kaks teist põhjust. Üleilmastumine domineerib riikliku või isegi teatud mõttes regionaalse üle. Lisaks on meie ühiskondades individualism pinnast võtnud. See on riiklikule ja Euroopa demokraatiale halb.
Facebookis ütles üks EP lehekülje fänn, et "siiani on Euroopa Liit olnud ülevalt-alla projekt, aga kui soovitakse tõelist ühtsust, siis peab see muutuma alt-üles projektiks". Mida arvate?
See pole tõsi. Alguses põhines projekt sõjajärgsel entusiasmil, siis muutus see eliidi projektiks, põhinedes majandusel. Kuna Euroopa pole föderatsioon nagu Ameerika Ühendriigid, tähendab demokraatia elamist riiklike valitsuste otsuste järgi. Aga kui nad otsustavad rääkida Euroopast viisil nagu seda tehti Viini kongressil kaks sajandit tagasi, siis pole midagi teha. Euroopat ei saa vastandada valitsustele.
