Lubadustest õigusaktideni: Euroopa Ülemkogu järeldused ja nende ellurakendamine 

 
 

Kui keeruline on jõuda kokkulepetest õigusloome vastuvõtmiseni? Teeme siinkohal statistilise ülevaate ELi õigusloomeprotsessist, mis saab alguse ühenduse riigipeade poolt tippkohtumistel kinnitatud suunistest ning lõpeb õigusaktide vastuvõtmisega liikmesriikide enda ja Euroopa Parlamendi poolt. See protsess sõltub nii poliitilisest olukorrast kui konkreetsest teemast, kuid on üsna selge, et ülemkogudel antud lubaduste muutmine tegelikkuseks ei ole lihtne.

Euroopa Ülemkogu ehk ELi tippkohtumise raames kogunevad liikmesriikide riigipead, et lahata probleeme ja pakkuda välja võimalikke lahendusi, mis annaksid Euroopa Liidu arengul vajaliku tõuke. Majanduskriisiga võitlemine, välispoolitika või energeetikaküsimused – riigipead panevad paika ühenduse üldised sihid. Seejärel tuleb kinnitatud eesmärgid ellu viia.


Selleks koostab Euroopa Komisjon seatud sihtide põhjal õigusloomeettepanekud, mida seejärel täiendavad nii liikmesriike esindav ELi Nõukogu kui Euroopa Parlament. Ühtlasi püüavad need kaks ELi seadusandjat jõuda seadusandliku tavamenetluse käigus kompromissini ja õigusloome vastuvõtmiseni.


Samas võib juhtuda nii mõndagi, kui ülemkogul riigijuhtide poolt vastuvõetud üldist strateegiat hakatakse kujundama õigusloomeks. Kui liikmesriigid ei suuda riigipeade poolt soovitus kokkuleppele jõuda, võib see küsimus jääda ELi Nõukogus külmutatuks. Ja seda kas kuudeks, aastateks või lausa aastakümneteks.


Protsessi jälgimine


Euroopa Parlamendi uuringuteenistus on võtnud käsile õiguslike lubaduste jooksva jälgimise. Kasutusel on kolm värvi: roheline, kollane ja punane, mis näitavad, kas konkreetset teemat puudutav õigusloomeprotsess on lõpetatud, kas selle osas on toimunud teatud edasiliikumine või ei ole toimunud mingit edasiliikumist.


Vaadates uuringuteenistuse statistikat teemade kaupa saab selgeks, et viimaste aastate jooksul on poliitikakujundajate jaoks olnud kõige olulisemal kohal majandus-, rahandus- ja sotsiaalküsimused. Neid majanduskriisiga seotud õigusakte on vastu võetud ülekaalukalt kõige rohkem, samas kui keskkonda ja välispoliitikat puudutavad otsused jäävad kaugele maha.


Kuigi põhjused teatud edasiliikumise või mitte mingisuguse edasiliikumise vahel võivad olla vägagi erinevad ja välispoliitika puhul ei sõltu kõik EList, on väga tihti õigusloome venimise põhjuseks liikmesriikide erimeelsused.


EP uuringuteenistuse koosatud tabel ei anna kindlasti küll kõiki vastuseid, kuid samas aitab see mõista, millises valdkonnas on saavutatud lõplik kokkulepe ning kus tuleb veel palju ära teha, et jõuda riigipeade poolt antud lubadusteni.


Tutvu kogu uuringuga ja teemade kaupa jaotatud tabeliga. Järgmine riigipeade ülemkogu toimub Brüsselis 23.-24. oktoobril.