Brexiti läbirääkimised: ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete määratlemine  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Jaga seda lehte: 

Alates sellest, kui Ühendkuningriik teatas oma kavatsusest EList lahkuda, on peetud läbirääkimisi uute suhete määratlemiseks.

Ühendkuningriigi ja ELi uued suunad  

Euroopa Parlamendil on nende läbirääkimiste tulemuste kujundamisel tähtis roll.

23. juunil 2016 hääletas enamik Ühendkuningriigi valijaid oma riigi EList väljaastumise poolt. 29. märtsil 2017 algatas Ühendkuningriigi valitsus ametliku väljaastumismenetluse vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 50, milles on sätestatud nõue pidada läbirääkimisi väljaastumislepingu üle, millega määratakse kindlaks riigi tulevased suhted ELiga.

Hetkel on Ühendkuningriigil plaan Euroopa Liidust lahkuda 31. jaanuaril 2020. Neil on võimalik ka varem lahkuda, kui Ühendkuningriik ja Euroopa Parlament leppe heaks kiidavad.


Kaks lepet

EL rõhutab vajadust jõuda veel enne tulevasi suhteid käsitlevate läbirääkimiste algust kokkuleppele kodanike õiguste, Põhja-Iirimaa ja finantsarvelduse asjus, samuti mitmes muus lahkumisega seonduvas küsimuses.

Ühendkuningriigi ja ELi esindajad leppisid kokku kahes dokumendis, et tagada Ühendkuningriigi korrakohane liidust väljaastumine. Esimene neist on väljaastumisleping, milles sätestatakse Ühendkuningriigi EList lahkumise kord, võttes arvesse liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistikku.

Uute suhete raamistiku alused esitatakse eraldiseisvas dokumendis – poliitilises deklaratsioonis.

Ühenkuningriigi alamkoda ja Euroopa Parlament peavad samuti dokumendid heaks kiitma.

Mida sisaldab väljaastumisleping?

Väljaastumisleping hõlmab muu hulgas järgmisi küsimusi:

  • ELi kodanike õigused Ühendkuningriigis
  • teistes ELi liikmesriikides elavate Ühendkuningriigi kodanike õigused
  • Ühendkuningriigi finantskohustused, mille ta on võtnud ELi liikmesriigina
  • piiriküsimused (eelkõige Ühendkuningriigi ja Iiri Vabariigi vaheline piir)
  • Ühendkuningriigi rahvusvahelised kohustused, mille ta on võtnud ELi liikmesriigina (näiteks Pariisi kokkulepe)
  • muud liidust lahkumisega seonduvad küsimused

Poliitilises deklaratsioonis ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta kirjeldatakse koostöötingimusi mitmesugustes valdkondades, alates kaitsest ja terrorismivastasest võitlusest kuni keskkonna, teadusuuringute, hariduse ja muude küsimusteni.

Deklaratsiooni ühes peamises jaotises on sõnastatud tulevase kaubavahetuse tingimused ja põhimõtted, sealhulgas võimalike tariifide küsimused, võrdsed võimalused tootestandardite puhul ja vaidluste lahendamise moodused.

Kuidas läbirääkimisi peetakse?

Läbirääkimiste aluseks on suunised, mille on Euroopa Ülemkogus kokku leppinud ja avaldanud ELi riigipead ja valitsusjuhid. ELi poolt juhib läbirääkimisi endine Euroopa Komisjoni volinik Michel Barnier, ülemkogu saab aga suuniseid alati täpsustada või ajakohastada.

Mis juhtub, kui kokkuleppele ei jõuta?

Kui kokkulepet ei sõlmita ja tähtaja pikendamise suhtes kokkuleppele ei jõuta, lahkub Ühendkuningriik EList automaatselt 2020. aasta jaanuari lõpus. Kui ei saavutata kokkulepet kaubandussuhete kohta, peaks Ühendkuningriigi kaubavahetus ELiga hakkama toimuma Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel.


Ülevaade meetmetest, mille eesmärk on leevendada Ühendkuningriigi kokkuleppeta lahkumise mõju


Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlamendi liikmetel on tähtis roll läbirääkimiste tulemuste üle otsustamisel, kuna Euroopa Parlament ja nõukogu peavad kõik lepped heaks kiitma.

Parlamendi Brexiti-koordinaator on Guy Verhofstadt. Koordinaator kasutab parlamendikomisjonide teavet ja teda abistavad parlamendi Brexiti juhtrühma ülejäänud liikmed.

Parlamendiliikmed saavad läbirääkimisi mõjutada, võttes vastu resolutsioone, milles väljendatakse parlamendi seisukohta.

Lisateave Euroopa Parlamendi rolli kohta

Parlamendi seisukoht

Euroopa Parlamendi seisukohta väljendava resolutsiooni, mis sisaldab parlamendi suuniseid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkimisteks, võtsid parlamendiliikmed vastu 5. aprillil 2017. Parlamendi prioriteetide hulka kuuluvad Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike õiguste tagamine, Põhja-Iirimaa rahuprotsessi kaitsmine ning finantskohustuste täitmine Ühendkuningriigi poolt.

8. detsembril 2017 jõudsid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad kokkuleppele ühises eduaruandes Brexiti kohta. 13. detsembril 2017 võttis parlament vastu eduaruannet tunnustava resolutsiooni, milles toodi aga välja viis veel lahendamist nõudvat küsimust:

  • kodanike õiguste kohaldamise laiendamine tulevastele partneritele
  • alalist elamisluba taotlevatele ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele lihtsa deklaratiivse haldusmenetluse tagamine
  • Euroopa Kohtu otsused kodanike õiguste kohta peavad olema siduvad ja määratleda tuleb kodanike kaebuste käsitlemiseks loodava ombudsmani ameti roll
  • tuleb tagada vaba liikumise õigus Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad praegu ülejäänud 27 ELi liikmesriigis
  • Ühendkuningriigil tuleb täita oma Põhja-Iirimaaga seotud kohustused

Parlament kinnitas enda toetust 18. septembril 2019 vastu võetud resolutsiooniga. Samal päeval toimus ka parlamendiliikmete arutelu viimaste Brexiti arengute üle.