Euroopa Liidu tulevik: päevakorral on ühenduse ees seisvad valikud 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Rändevoog, majandusareng, julgeolek – kuidas peaks EL nende küsimustega tegelema? Liidu tulevik on Euroopa Parlamendis keskne teema.

Kuhu liigub Euroopa Liit?  

Uute väljakutsete valguses käivitas Euroopa Liit Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi algatuse, et näha, millised arengud peaksid ELis aset leidma. Varasematel aastatel on Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon olnud seotud mitmete algatustega, et analüüsida erinevaid ideid.

 

Euroopa tulevikku käsitlev konverents

Euroopa tulevikku käsitlev konverents on uus algatus, mis loodi eesmärgiga saada teada, milliseid õiguslikku laadi muudatusi on vaja, et EL tulevikuks ette valmistada. Algatus kestab eeldatavasti kaks aastat, ning kõikidel ühiskonnarühmadel on võimalik anda enda panus.

 

Parlamendiliikmed võtsid 15. jaanuaril vastu resolutsiooni, mille järgi peavad kodanikud olema ELi reforme käsitlevate arutelude keskmes. Selle resolutsiooniga määratlesid parlamendiliikmed enda visiooni Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kohta.

 

Parlament võttis esimese ELi institutsioonina vastu seisukoha eelseisva konverentsi ülesehituse ja ulatuse kohta. Konverents oleks pidanud algama 2020. aasta Euroopa päeval (9. mail) ja kestma 2022. aasta suveni.

 

Covid-19 puhangu tõttu on protsess siiski edasi lükatud. 18. juunil vastu võetud resolutsioonis kutsus parlament ELi Nõukogu esitama oma seisukoht konverentsi vormi ja korralduse kohta esimesel võimalusel. Parlamendiliikmete arvates peaks konverents algama niipea kui võimalik. Nad kordasid oma üleskutset, et inimesed oleksid selle konverentsi arutelude fookuses.

 

Euroopa Parlament oli esimene kolmest peamisest ELi institutsioonist, mis võttis vastu seisukoha eelseisva konverentsi ülesehituse ja ulatuse kohta.

 

Millised on olnud parlamendi ettepanekud?

Viimaste aastate jooksul on parlament arutanud erinevaid muudatusi, mis on vajalikud, et tuleviku väljakutsetega hakkama saada. Algatuse ühe osana kutsuti ELi riigipead parlamenti, et arutada koos parlamendiliikmetega nende tulevikueesmärke.

 

Lisaks võttis Euroopa Parlament 16. veebruaril 2017 vastu kolm raportit, mis koondavad ettepanekud ühenduse suutlikkuse tõstmiseks, inimeste usalduse taastamiseks ja majanduse vastupidavamaks muutmiseks.


Mercedes Bresso (S&D, IT) ja Elmar Broki (EPP, DE) raport keskendus Lissaboni lepingu potentsiaali täielikule kasutamisele.

Guy Verhofstadti (ALDE, BE) raport käis välja ettepanekud Lissaboni lepingu täiendamiseks.

Reimer Böge (EPP, DE) ja Pervenche Berèsi (S&D, FR) raport koondas ettepanekud euroala riikide majanduste tihedamaks sidumiseks ja vastupidavamaks muutmiseks.

Euroopa Komisjoni aruteludokumendid

 

Euroopa Komisjon käis 2017. aastal välja valge raamatu Euroopa tuleviku kohta.

 

Lisaks esitas Euroopa Komisjon 2017. aastal viis aruteludokumenti, mis on aluseks debatile ELi tuleviku üle. Aruteludokumendid keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ning eelarveküsimused.

 

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025.