Brexit ja ELi eelarve: milliseks kujunevad Ühendkuningriigi kohustused? 

 
 

Jaga seda lehte: 

Käimasolevate Brexiti kõneluste üheks kõige keerulisemaks küsimuseks on lahkuva Ühendkuningriigi finantskohustused Euroopa Liidu ees.

Päevakorral rahaküsimus ©AP Images/European Union-EP  

ELi liikmena on Ühendkuningriik võtnud endale rahalised kohustused, mis lähtuvad liidu pikaajalisest eelarvest ehk mitmeaastasest finantsraamistikust perioodiks 2014–2020. Lahkumisleppe ja tulevaste suhete üle käivate kõneluste käigus tuleb need kohustused paika panna.

 

Rahaküsimus puudutab tulevasi väljamakseid ELi projektidele liidu eelarvest, aga ka näiteks ühenduse juures töötavate Ühendkuningriigist pärit ametnike pensione.

 

Lisaks mõjutab Ühendkuningriigi lahkumine järgnevaid ELi eelarveid, sest üks oluline sissemaksja jääb vähemaks. Tulevikustsenaariumitest räägib lähemalt Jens Geier (S&D, DE), kes on parlamendi raportöör 2017. aasta eelarve juures.

 

Meie interaktiivne infograafik näitab, kui palju erinevad liikmesriigid ELi eelarvesse panustavad ja sealt omakorda vastu saavad.

 

Kui palju peaks Ühendkuningriik tulevikus panustama ühenduse eelarvesse juhul, kui soovib omada jätkuvat ligipääsu ühisturule ja saada kasu teatud ELi algatustest? Ka see küsimus on päevakorda kerkimas.

 

Parlamendi positsioon

Tänavu 5. aprillil täiskogul kinnituse saanud parlamendi positsiooni järgi tuleb Ühendkuningriigil nõustuda eelarvesse panustamisega, kui riik soovib jääda ühtse turu ja tolliliidu liikmeks.

 

Saadikud on seisukohal, et Ühendkuningriigil tuleb täita kõik seni võetud õiguslikud ja rahalised kohustused, sealhulgas mitmeaastasest finantsraamistikust lähtuvad kohustused nii lahkumisele eelneval kui järgneval ajal.

 

Parlamendi positsiooni puhul on tegemist juhtnööridega edukateks Brexiti läbirääkimisteks. Lahkumislepe peab jõustumiseks saama parlamendilt heakskiidu.