Läbipaistvusregister selgitab lobitööd ELi institutsioonides (infograafika)
Parlament, Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu leppisid kokku läbipaistvusregistri eeskirjade uuendamises, et muuta lobitöö nähtavamaks.
Euroopa Parlament võttis 2021. aasta aprillikuus toimunud täiskogu istungil vastu kokkuleppe koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukoguda, millega uuendatakse läbipaistvusregistri reegleid. Kokkulepe allkirjastati kõige kolme institutsiooni poolt 20. mail 2021.
Alates 2011. aastast on Euroopa Parlamendil ja Euroopa Komisjonil ühine avalik läbipaistvuse register, mis asendab varasemaid eraldiseisvaid registreid.
Lobitöö ELis
Läbipaistvusregistri eesmärk on tagada see, et ELi institutsioonidega suhtlevate lobistide huvid on avalikud. Näiteks kui soovitakse osaleda mingite poliitikaprotsesside juures või avalikul arutelul, kuhu uute reeglite kohaselt tuleb registreerida.
Registreerunud oganisatsioonide arv kasvab jõudsalt. Nüüdseks on registreerunud umbes 12 500 organisatsiooni, milles on kokku üle 50 000 töötaja. Organisatsioonide suurus ja tegevusvaldkond erinevad. Kõige enam huvitunud organisatsioone on keskkonna, teaduse ja innovatsiooni ning kliimamuutuste valdkondadest. Ligi ühe viiendiku organisatsioonide peakontor on Belgias.
Lobitöö reeglid ELis
ELi liikmesriikidel on erinevad lähenemisviisid lobitöö reguleerimiseks.
Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Poola ja Sloveenia ning Hispaania Kataloonia piirkond on kehtestanud registreerimisnõuded, samas kui Belgia, Itaalia, Holland ja Holland pakuvad lobistidele stiimuleid vabatahtlikuks registreerumiseks.
Teistes ELi riikides pole ametivõimud reegleid kehtestanud, kuid huvide esindajad on loonud iseregulatsiooni mehhanismid.
Parlament soovib rohkem läbipaistvust
Uue lepingu üle peetavatel läbirääkimistel püüdis Euroopa Parlament tugevdada ja parandada ELi institutsioonide vastutust ning tagada läbipaistev ja avatud otsustusprotsess ELi tasandil.
Parlamendi 2021. aasta aprilli resolutsiooni kohaselt kehtivad uued lobitöö reegid ka kaudse lobitegevuse suhtes, kuna pandeemia on vähendanud personaalsete kohtumiste arvu ja viinud huvide esindajate ja otsuste langetamise uute vormideni.
Parlamendiliikmed avaldavad toetust ka Euroopa Nõukogu staatuse muutmist ametlikuks. "Positiivset eeskuju näidates võime saada eeskujuks ka liikmesriikidele. Uued eeskirjad aitavad kodanikel paremini aru saada, kuidas langetatakse nende igapäevaelu mõjutavaid otsuseid,” ütles parlamendi asepresident Katarina Barley (S&D, Saksamaa).
Parlamendi raportöör ja kaasläbirääkija Danuta Hübner (EPP, Poola) lisas: „Parlamendi eesmärgid kajastuvad uues raamistikus täielikult: oleme laiendanud oma volitusi ja tugevdanud läbipaistvusregistrit."
