Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 – oluline nii ELi kultuurile kui majandusele 

 
 

Kultuuripärandiaasta 2018 tõstab üle ELi korraldavate üritustega esile kultuuri mitmekesisuse ja Euroopa ühise ajaloo.

Kultuuripärand mängib tähtsat rolli nii Euroopa riikide kui ka kogu maailmajao ajaloos ning identiteedis. Kultuur on oluline ka Euroopa majandusele – kultuuripärleid väärtustades kasvab majandus ja tööhõive.

 

Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärgiks on tõsta Euroopa kultuuritraditsioonide panust majanduses ja ühiskonnas ning rõhuda kultuuri rollile kui ELi rahvusvahelise kohaloleku tähtsa osana. Samuti on kultuuripärandi väärtustamine otsene vastus tahtlikule kultuuriväärtuste hävitamisele Lähis-Idas.

 

EP panus kultuuripärandi aastasse

Parlament pooldas 2018. aasta kuulutamist kultuuripärandiaastaks ja toetab olemasolevast rahastusest kaheksa miljoni suuruse eelarvega kultuuripärandiaastaga seotud üritusi.

 

„Me tahame väärtustada kultuuripärandit ja tuua see tagasi üldsuse teadvusesse taasavastades oma Euroopa juuri,“ sõnab kultuuripärandiaasta väljatöötamise raportöör Miracea Diaconu (ALDE, RO). Ta lisab, et uuringute järgi annab ühe euro investeerimine kultuuri tagasi enam kui 20 eurot.

 

Kultuuri tähtsasse rolli usub 94% eestlastest

Inimeste kaasamiseks nii kohalikku kui ka riiklikku kultuuriellu, toimub terve aasta vältel tuhandeid üritusi üle Euroopa. Uuri kultuuripärandi ürituste kohta Eestis.

 

Euroopa Komisjoni uuring näitab, et ligikaudu 300 000 inimest Euroopa Liidus töötavad otseselt kultuurisektoris ja kultuurivaldkond loob kuni 7,8 miljonit lisatöökohta.

 

Eelmise aasta lõpus avaldatud Eurobaromeetri uuringu järgi peab kaheksa vastajat kümnest kultuuripärandit oluliseks nii neile endile kui nende kohalikele kogukondadele. Eestis usub 94 protsenti vastajatest, et kultuuripärand on Eesti jaoks väga suure tähtsusega.