ELi väikeriigid saavad pärast Brexitit saadikuid juurde 

 
 

Jaga seda lehte: 

Pärast ELi valimisi ja Ühendkuningriigi lahkumist saavad mõningad liikmesriigid juurde parlamendisaadikuid.

Infograafik  

Eestile lisandub üks saadikukoht. Nii esindab pärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi Eestit kuue saadiku asemel seitse.

 

EP liikmed võtsid 7. veebruari täiskogu hääletusega vastu ettepaneku, mis pooldab üleüldist saadikute vähendamist pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList. Mõned ELi liikmesriigid saavad aga Ühendkuningriigi lahkumise arvelt parlamendis lisakohti.

 

Uued eeskirjad jõustuvad 2019. aasta EP valimiste ajaks, aga peavad heakskiidu saama veel ka liikmesriikides.

 

Parlamendis on praegu 751 liiget – suurim võimalik arv lubatud ELi kokkulepetega. Põhiseaduse komisjoni raport esitab ettepanku, et pärast Brexitit peaks 27 kohta 73 Ühendkuningriigi saadikukohta jagunema ümber teiste liikmesriikide vahel.

 

Ülejäänud 46 kohta tuleks jätta varuks üleeuroopaliste valimisnimekirjade tarvis või juhuks kui Euroopa Liit tulevikus laieneb. Seega valitakse 2019. aasta parlamendivalimistel kokku 705 saadikut.

 

Liikmesriigid kohti ei kaota

Parlamendi saadikukohtade ümberjagunemise ettepanekud kindlustavad selle, et ükski ELi liikmesriik ei kaota ühtegi saadikukohta. Küll aga saavad mõningad riigid juurde üks kuni viis liiget.

 

Ettepanek võtab arvesse liikmesriikide rahvaarvu ja järgib „kahaneva proportsionaalsuse“ põhimõtet. Viimane tähendab seda, et väiksematel riikidel peaks olema rahvaarvu järgi vähem parlamendisaadikuid kui suurtel riikidel.

 

Samal ajal aga peaks üks suurema riigi saadik esindama suurema hulga inimeste huve kui üks väiksema riigi saadik. Nii on väiksemate riikide saadikute huvid Euroopa Parlamendis paremini esindatud.

 

EP liikmed pakkusid välja, et uus süsteem saadiku kohtade ümberjaotamiseks hakkab kehtima pärast Brexiti jõustumist. Praeguste arengute järgi jõustub see 2019. aasta märtsi lõpuks. Parlamendi fraktsioonide juhid tegid ELi Nõukogule ettepaneku korraldada ELi 2019. aasta valimised 23–26. mail.

Euroopa Parlamendi täiskogu saal  

Üleeuroopalised valimisnimekirjad

Põhiseaduskomisjoni raport sisaldas ettepanekut kehtestada 2019. aasta ELi valimistel üleeuroopalised valimisnimekirjad, mille seast saaks valida kandidaate lisaks iga liikmesriigi kandidaatidele. See punkt ei saavutanud täiskogu hääletusel piisavalt poolthääli.

 

Euroopa Komisjoni presidendi valimised

Täiskogu hääletusel 7. veebruaril võttis parlament vastu ka raporti, mis kinnitas EP toetust esikandidaadi valimise (Spitzenkandidaten) protsessile. Esikandidaadi valimise protsess näeb ette, et Euroopa poliitilised parteid esitavad oma Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi enne ELi valimisi. Parlamendisaadikute arvates tekiks nii seos Euroopa Komisjoni presidendi valimisel ja üldiste ELi valimistulemuste vahel.

 

Järgmised sammud

Parlamendi saadikukohtade ümberjagunemise ettepanek esitatakse Euroopa Ülemkogule, kel tuleb jõuda ühehäälsele otsusele. Seejärel peab parlament andma viimase nõusoleku.