Infograafika: milline on Euroopa Parlamendi kohtade jaotus? 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Ühendkuningriigi lahkumise järel EList muutub Euroopa Parlamendi kohtade jaotus. Vaata lähemalt infograafikust.

Euroopa Parlamendi kohtade jaotus  

Eestile lisandub üks saadikukoht. Nii esindab Eestit alates 1. veebruarist kuue saadiku asemel seitse.

 

EP liikmed võtsid 7. veebruari 2019 täiskogu hääletusega vastu ettepaneku, mis pooldab üleüldist saadikute vähendamist pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList. Mõned ELi liikmesriigid saavad aga Ühendkuningriigi lahkumise arvelt parlamendis lisakohti.

1. veebruarist on Euroopa Parlamendis 705 saadikukohta, võrreldes 31. jaanuaril Ühendkuningriigi lahkumisele eelnenud 751 asemel (ELi lepingutega seatud maksimum). Pärast Brexitit jaotati 27 Ühendkuningriigi kohta 73-st teiste liikmesriikide vahel. Ülejäänud 46 kohta jäetakse juhuks kui Euroopa Liit tulevikus laieneb.

1976. aastal kinnitatud valimisseaduse järgi peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendile edastama uute saadikute nimed, enne kui nende mandaat ametlikult alata saab.

 

Liikmesriigid kohti ei kaota

Saadikukohtade ümberjagunemine kindlustab selle, et ükski ELi liikmesriik ei kaota ühtegi saadikukohta. Küll aga saavad mõningad riigid juurde üks kuni viis liiget.

See võtab arvesse liikmesriikide rahvaarvu ja järgib „kahaneva proportsionaalsuse“ põhimõtet. Viimane tähendab seda, et väiksematel riikidel peaks olema rahvaarvu järgi vähem parlamendisaadikuid kui suurtel riikidel.

Samal ajal aga peaks üks suurema riigi saadik esindama suurema hulga inimeste huve kui üks väiksema riigi saadik. Nii on väiksemate riikide saadikute huvid Euroopa Parlamendis paremini esindatud.


Parlamendiliikmete kohtade jaotus