Kuidas kaitseb Euroopa Liit oma väärtusi?

Euroopa Liidul on vahendid oma väärtuste ja eelarve kaitsmiseks, kui on oht, et mõni liikmesriik neid rikub.

Infograafik illustreerimaks kuidas töötab artikkel 7
ELi põhiväärtuste kaitsmine

EL põhineb kuuel väärtusel, mis ühendavad riike ja inimesi. Need väärtused on määratud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2. ELi väärtusteks on inimväärikuse ja inimõiguste austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus ning õigusriik.

Kui liikmesriik rikub ELi väärtusi, on ELil õigus sekkuda.

Mis on õigusriigi põhimõte?


Õigusriik on üks ELi väärtustest ning demokraatlike riikide peamine põhimõte, kuna aitab tagada õigluse ja läbipaistvuse.

Õigusriigi põhimõte tähendab, et valitsused peavad järgima seaduseid, nad ei tohi teha omavolilisi otsuseid ja kodanikel peab olema võimalus valitsuse tegevust vaidlustada sõltumatutes kohtutes.

Õigusriigi põhimõttega on seotud võitlus korruptsiooniga, mis soosib ebaõiglaselt ühtesid teiste kahjuks ning pressivabaduse kaitsmine, et tagada avalikkuse piisav teavitamine valitsuse tööst.

Euroopa Parlament on viimastel aastatel juhtinud tähelepanu õigusriigi halvenevale olukorrale osades ELi liikmesriikides. Parlament on korduvalt nõudnud Euroopa Komisjonilt ning teistelt liikmesriikidelt, et nad kaitseksid ELi väärtusi ning eelarvet.

Kuidas toimib artikkel 7?


Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 käsitleb rikkumismenetluse algatamiseks sätestatud korda, mis kehtestati 1997. aastal Amsterdami lepinguga. ELi väärtuste kaitsmiseks on kaks võimalust:

  • ennetavad meetmed, kui on selge oht, et võidakse rikkuda ELi väärtusi,
  • sanktsioonimehhanism, kui ELi väärtuste rikkumine on juba aset leidnud.

Võimalikud sanktsioonid väärtusi rikkunud ELi liikmesriigi suhtes ei ole ELi aluslepingutes selgelt kirja pandud. Üks võimalikest sanktsioonidest on hääleõiguse ära võtmine Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Ülemkogus.

Mõlema meetme puhul peavad lõpliku otsuse tegema liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogus. Lõplik otsus tehakse järgmiselt:

  • ennetava meetme puhul on Euroopa Liidu Nõukogul vaja otsuse vastuvõtmiseks nelja viiendiku liikmesriikide häälteenamust,
  • rikkumise tuvastamiseks on vajalik ELi riigipeade ja valitsusjuhtide ühehäälne otsus.

ELi liikmesriik, mille vastu menetlus on algatatud, ei osale kummaski hääletuses.

Kuidas kaitstakse Euroopa Liidu eelarvet?


2020. aastal kiitis parlament heaks eeskirja, mille eesmärk on kaitsta ELi rahalisi vahendeid väärkasutamise eest ELi liikmesriikide poolt. Seda tuntakse ka õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismina. Euroopa Parlament nõudis, et eeskirjad ei kehtiks ainult ELi rahaliste vahendite otsesel kuritarvitamisel (näiteks korruptsioon või pettus), vaid ka väärtuste pideval rikkumisel, kui see võib mõjutada ELi rahaliste vahendite kasutamist.

See tähendab, et kui ELi liikmesriigid tahavad kasutada ELi rahalisi vahendeid, peavad nad pidama kinni õigusriigi põhimõtetest ning teistest ELi väärtustest. Kui on tuvastatud õigusriigi põhimõtete rikkumine seoses ELi rahaliste vahendite haldamisega, võib peatada liikmesriigile tehtavad väljamaksed.

Teised meetmed


Kui Euroopa Komisjon leiab, et ELi liikmesriik rikub ELi tasandil kokkulepitud soovitusi, on komisjonil õigus algatada Euroopa Liidu Kohtus rikkumismenetlus. Lõpptulemuseks võivad olla rahalised sanktsioonid soovitusi rikkunud riigi suhtes.

Euroopa Parlament pöörab suurt tähelepanu õigusriigi põhimõtete järgmisele ELi liikmesriikides, koostades probleemidele keskenduvaid ja tegutsemist nõudvaid aruandeid. Tutvu 2020. ja 2021. aasta põhiõiguste aruandega.

Alates 2020. aastast avaldab Euroopa Komisjon iga-aastase aruande õigusriigi olukorra kohta, milles jälgitakse nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid kõikides ELi liikmesriikides.

Euroopa Liidu ja Ungari lipud ripuvad Ungari risti ees.
Euroopa Parlament hoiab au sees õigusriigi põhimõtteid.

Parlamendi tegevus seoses õigusriigi põhimõtetega Ungaris ja Poolas


Ungari


2024. aasta jaanuaris võttis parlament vastu resolutsiooni, milles mõistetakse hukka Ungari valitsuse korduvat ja süstemaatilist ELi põhiväärtuste õõnestamist. Resolutsiooni üle hääletati peale seda, kui Ungari parlament otsustas vastu võtta riikliku suveräänsuse kaitse paketi ning Ungari peaminister Viktor Orbán püüdis blokeerida ELi pikaajalise eelarve läbivaatamist.

Samuti pidas parlament kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole kohaldanud ELi lepingu artiklis 7 ette nähtud menetlust ning väljendas muret komisjoni otsuse pärast anda Ungari ametiasutustele õiguse esitada kuni 10,2 miljardi euro eest kulude hüvitamise taotlusi, hoolimata sellest, et Ungari ei ole täitnud kohustuslike eeltingimusi kohtusüsteemi sõltumatuse asjus.

2018. aastal algatas parlament esimest korda artikli 7 alusel menetluse, kui nõukogul paluti hinnata, kas Ungari rikub ELi väärtusi.

Parlament tõstatas mitmeid küsimusi seoses Ungari riigiasutuste toimimisega, tuues esile probleeme valimissüsteemiga, kohtusüsteemi sõltumatusega ning kodanike õiguste ja vabaduste austamisega.

2022. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku peatada 7,5 miljardi euro suuruse ELi rahastuse väljamaksmine Ungarile seoses kahtlusega, et riik ei järgi õigusriigi põhimõtteid. Nii on võimalik kaitsta ka ELi eelarvet ning finantshuve. Euroopa Parlamendi liikmed, kes töötasid välja ELi eelarve kaitsmise reeglid, olid ettepanekuga nõus ja kutsusid ELi liikmesriike üles Euroopa Liidu Nõukogus järgmisi samme astuma.

1. juunil 2023 kritiseeris parlament taas Ungaris toimuvaid arenguid, viidates Ungari eesistumisperioodile ELi nõukogus, mis algab 2024. aasta juulis. Parlament juhtis tähelepanu dekreediga tehtud otsustele, rünnakutele LGBTIQ+ õiguste ja õpetajate vastu ning süsteemsele korruptsioonile. Ühtlasi mõistis parlament hukka Ungari valitsuse ELi-vastased kampaaniad, seadis kahtluse alla Ungari eesistujariigiks sobivuse ja kordas muret ELi vahendite väärkasutamise pärast.

Poola


2023. aasta juulis võttis parlament vastu resolutsiooni õigusriigi põhimõtetega seotud küsimustes Poolas. Vastuvõetud otsuses keskenduti Poola valimisreeglite läbivaatamisele. Samuti toimus arutelu uue ametiasutuse kohta, mis võib keelata üksikisikutel töötada avaliku teenistuse ametikohtadel. Kriitikute sõnul oli see suunatud opositsiooniliidritele ning tekitas küsimusi kohtute sõltumatuse kohta.

Artikkel avaldati algselt 2018. aastal ning seda on korduvalt ajakohastatud. Viimane muudatus tehti 2024. aasta jaanuaris.