Schengeni ala: millised probleemid vajavad lahendust?
Schengeni ala ees seisavad probleemid, mis võivad selle püsimajäämise ohtu seada. Lugege täpsemalt, millised need on ja mida nad piirideta alale kaasa toovad.
Schengeni ala on viimase kümne aasta jooksul olnud järjestikuste kriiside tõttu surve all. Vastavalt Schengeni eeskirjadele peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel olema ajutine ja erandlik meede.
Mitmed ELi riigid on kehtestanud sisepiiridel kontrolli 2015. aastal vastusena Euroopas toimunud terrorirünnakutele ja massilisele pagulaste sissevoolule. Kuna rändajate ja varjupaigataotlejate voogu peeti ohuks sisejulgeolekule, otsustas osa liikmesriike kohaldada Schengeni piirieeskirjade sätteid piirikontrolli kasutuselevõtuks sisepiiridel.
2020. aastal vallandunud Covid-19 pandeemia ajendas samuti mitmeid ELi riike taaskehtestama piirikontrolli, et kontrollida viiruse levikut.
Kui palju piirikontroll maksab ja keda see puudutab?
Piirikontroll takistab inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELis. Peamiselt mõjutab see pendeltöötajaid (1,7 miljonit inimest ületab iga päev piiri teise ELi riiki tööle minekuks), aga ka turiste ja transpordifirmasid. Lisaks toob piirikontroll kaasa haldus- ja taristukulusid avalikule sektorile.
Kahe aasta jooksul piirikontrolli tõttu kantud ühekordsed kulud ulatuvad hinnanguliselt 25–50 miljardi euroni ja iga-aastased tegevuskulud on 2 miljardit eurot. Täpsem teave on esitatud ülevaates.
Schengeni ala tugevdamine
EL on äsja vastu võtnud mitu meedet Schengeni ala ühtsuse tugevdamiseks:
- 2017. aasta aprillis võeti kasutusele süstemaatiline kontroll ELi välispiiril, kusjuures kontrollitakse kõiki ELi sisenejaid, liidu kodanikud kaasa arvatud;
- uus sisenemise ja lahkumise registreerimise süsteem, mis võimaldab registreerida kolmandate riikide kodanike liikumist Schengeni alal ja kontrolli kiirendada;
- tugevam välispiiride valve tänu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomisele;
- ELi politseiameti Europoli volituste laiendamine terrorismivastase võitluse tõhustamiseks.
Schengeni ala taastamine
2021. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku uuendada olemasolevaid Schengeni eeskirju. Muudatuste eesmärk on tagada, et ajutise sisepiirikontrolli kehtestamine oleks viimane abinõu ning edendada teiste meetmete kasutamist (näiteks sihipärased politseikontrollid ja suurenenud politseidevaheline koostöö).
Euroopa Parlament töötab hetkel Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kallal. Parlamendiliikmed on mitmel korral avaldanud vastumeelt kontrollide sagedastele taaskehtestamisele, mis takistab inimeste vaba liikumist ELis.
18. oktoobril 2022 toimunud täiskogu istungil kordasid parlamendiliikmed oma üleskutset lubada Rumeenial ja Bulgaarial liituda Schengeni alaga niipea kui võimalik. Nad rõhutasid, et vaba liikumine on ELi idee keskmes.
10. novembril 2022 toimunud täiskogul toetas Euroopa Parlament Horvaatia ühinemist Schengeni alaga enne 2022. aasta lõppu. Horvaatia ühines Schengeni alaga 1. jaanuaril 2023.
Schengeni ala arvudes
- 27: Schengeni alasse kuuluvate riikide arv.
- 4: Schengeni alasse kuuluvate ELi-väliste riikide arv (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits).
- 4: Schengeni alasse mittekuuluvate ELi liikmesriikide arv (Bulgaaria, Küpros, Iirimaa, Rumeenia, Ühendkuningriik).
- 50 000+: Schengeni ala välispiiri pikkus kilomeetrites.
Artikkel avaldati 2018. aasta mais ning seda ajakohastati 2023. aasta jaanuaris.
