Schengeni ala: millised probleemid vajavad lahendust?  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Schengeni ala ees seisavad probleemid, mis võivad selle püsimajäämise ohtu seada. Lugege täpsemalt, millised need on ja mida nad piirideta alale kaasa toovad.

Schengeni ala seisab silmitsi tõsiste probleemidega ©AP Images / Euroopa Liit – EP   

30. mail 2018 vastu võetud raportis mõistis Euroopa Parlament hukka piirikontrolli jätkumise Schengeni ala sisepiiridel.

 

Schengeni ala toimimist käsitlevas raportis hoiatavad parlamendiliikmed, et see passikontrollita ala on tohutu surve all. Raporti koostaja Carlos Coelho, kes on PPE fraktsiooni kuuluv Portugalist valitud parlamendiliige, ütles nii: „Liikmesriikide valitsused tegid Schengeni alast patuoina, kelle kaela veeretati kaitsepoliitika puudujäägid ja Euroopa ühise varjupaigasüsteemi nõrkus. Ometi ei ole Schengeni ala mitte probleem, vaid lahendus.“

 

Coelho hoiatas, et vaba liikumise süüdistamine võib unikaalse Schengeni süsteemi hävitada: „Kui kaob Schengeni ala, kaob ka kodanike Euroopa praegusel kujul.“

Schengeni ala ei ole probleem, vaid lahendus.

 

Schengeni ala rasked ajad

Piirikontroll võeti teatavatel piiridel kasutusele 2015. aastal vastusena Euroopas toimunud terrorirünnakutele ja massilisele pagulaste sissevoolule. Kuna rändajate ja varjupaigataotlejate voogu peeti ohuks sisejulgeolekule, otsustas osa liikmesriike kohaldada Schengeni piirieeskirjade sätteid piirikontrolli kasutuselevõtuks sisepiiridel. Kuigi need meetmed pidid olema ajutiseks vahendiks erakorralistel asjaoludel,ei ole Schengeni ala normaalne toimimine täielikult taastunud.

 

Coelho sõnul on kestev piirikontroll hind, mida me maksame Schengeni alast palju laiemate valdkondade, täpsemalt varjupaigapoliitika probleemide eest.

 

Euroopa Komisjon hoiab ajakohastatud nimekirja riikidest, mis kasutavad Schengeni sisealas piirikontrolle.

 

Kui palju piirikontroll maksab ja keda see puudutab?

 Piirikontroll takistab inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELis. Peamiselt mõjutab see pendeltöötajaid (1,7 miljonit inimest ületab iga päev piiri teise ELi riiki tööle minekuks), aga ka turiste ja transpordifirmasid. Lisaks toob piirikontroll kaasa haldus- ja taristukulusid avalikule sektorile.

 

Kahe aasta jooksul piirikontrolli tõttu kantud ühekordsed kulud ulatuvad hinnanguliselt 25–50 miljardi euroni ja iga-aastased tegevuskulud on 2 miljardit eurot. Täpsem teave on esitatud ülevaates.

 

Schengeni ala tugevdamine

EL on äsja vastu võtnud mitu meedet Schengeni ala ühtsuse tugevdamiseks:

  • 2017. aasta aprillis võeti kasutusele süstemaatiline kontroll ELi välispiiril, kusjuures kontrollitakse kõiki ELi sisenejaid, liidu kodanikud kaasa arvatud
  • uus sisenemise ja lahkumise registreerimise süsteem, mis võimaldab registreerida kolmandate riikide kodanike liikumist Schengeni alal ja kontrolli kiirendada
  • tugevam välispiiride valve tänu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomisele
  • ELi politseiameti Europoli volituste laiendamine terrorismivastase võitluse tõhustamiseks

 

Schengeni ala taastamine

 Parlamendiliikmed toetavad Euroopa Komisjoni tegevuskava piirideta ala taastamiseks ning on esitanud soovitusi edasiseks tegutsemiseks. „Lahendus peitub poliitilises tahtes,“ märkis Coelho. „Vaatamata Euroopa raamistikule kuuluvad piirid liikmesriikide pädevusse ja ainult nemad saavad olukorda muuta.“

 

Parlamendi sõnul on Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemiseks valmis ning ta kutsub nõukogu üles nende ühinemist heaks kiitma.

 

Schengeni ala arvudes 


  • 26: Schengeni alasse kuuluvate riikide arv 
  • 4: Schengeni alasse kuuluvate ELi-väliste riikide arv (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) 
  • 5: Schengeni alasse mittekuuluvate ELi liikmesriikide arv (Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, Iirimaa, Rumeenia, Ühendkuningriik) 
  • 50 000: Schengeni ala välispiiri pikkus kilomeetrites

 

Osa sellest artiklist on uuendatud, peegeldamaks asjaolu, et Ühendkuningriik ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik.

Schengeni ala