Parlamendi täiskogu istungid - kuidas need toimuvad?  

 
 

Jaga seda lehte: 

Täiskogu istung on parlamendiliikmete töö kulminatsioon, aga mis täpselt nende pööraste istungite ajal toimub?

Vaata videost, kuidas toimuvad täiskogu istungi arutelud ja hääletused.

Euroopa Parlamenti valitud 751 liiget kohtuvad aasta jooksul 12 korda täiskogu istungil Strasbourgis. Täiendavad osaistungjärgud toimuvad Brüsselis


Istung on keeruline ettevõtmine, mis koosneb aruteludest ja hääletustest 24s ELi ametlikus keeles. Istungite teemad on väga laiad, alates kaubandusliidukokkuleppest ELi eelarveni, ning ELi reeglite hääletused ja arutelud aktuaalsetel teemadel.


Arutelud


Täiskogu istungi päevakorra otsustab esimeeste konverents, mis koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Parlament reageerib ka sündmustele väljaspool, mis võimaldab parlamendiliikmetel arutada teemasid ja probleeme, mis on olulised inimestele, kes neid valisid. Näiteks arutasid parlamendiliikmed oktoobri täiskogu istungil vägivaldse paremäärmusluse ohtu Saksamaa Halle terrorirünnaku valguses, Türgi sõjalist operatsiooni Süürias ja Thomas Cooki pankroti mõju.


Täiskogu istungeid juhib president või üks 14-st asepresidendist.


Sõnavõttude aeg jagatakse fraktsioonide vahel, olenevalt grupi suurusest. Grupi suurus määrab ka, millises järjekorras nad sõna võtavad. “Eelneva registreerimiseta“ protseduur võimaldab parlamendiliikmetel, kellele ei ole fraktsioon aega eraldanud, võimaluse esineda lühikese üheminutilise sõnavõtuga. Liikmed saavad arutelu ajal tõsta “sinise kaardi,“ et sõnavõtjale küsimusi esitada. Kõneleja saab taotluse vastu võtta või tagasi lükata.


Hääletamine


President või asepresidendid juhatavad hääletusi, mis võivad olla kiired, kuna vahel peavad parlamendiliikmed hääletama sadade muudatusettepanekute üle kui õigusaktid on valmis, näiteks on eelarvel tihti palju muudatusettepanekuid. Hääletamine toimub tavaliselt keskpäeval, pärast hommikust arutelu.

Hääletamise kord 
  • käte tõstmine- see on tavapärane hääletamisviis, millega president või asepresidendid määravad enamuse 
  • elektrooniline- president kutsub elektroonilise hääletuse, kui käte tõstmise tulemus on arusaamatu 
  • Nimeline hääletus- kõik antud hääled salvestatakse ja avaldatakse 
  • salajane hääletus- tavaliselt kandidaatide nimetamise puhul