„Koos Euroopa taastumise nimel“ – Saksamaa saab ELi Nõukogu eesistujariigiks  

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Saksamaa eesistumise logo  

Keset koroonaviiruse kriisi võtab Saksamaa üle ELi Nõukogu eesistujariigi kohustused. Me küsisime Saksamaa parlamendiliikmetelt, mida võib oodata.

Koroonaviiruse kriis on olnud suur väljakutse Euroopa Liidule, mistõttu saavad pandeemia ja taastumise haldamine olema Saksamaa eesistumise programmi keskpunktiks. Peamine eesmärk on jõuda kiiresti kokkuleppele taastefondi ja ELi pikaajalise eelarve 2021-2027 osas.

 

Saksamaa eesmärgiks on teha edusamme ka kliimakaitse osas, läbi Euroopa rohelise kokkuleppe ning majandusliku ja sotsiaalse digitaliseerimise. Keskendudes Aafrikale ja suhetele Hiinaga, soovib Saksamaa, et Euroopa võtaks suurema globaalse vastutuse ja tugevdaks oma positsiooni maailmas. Lisanduv prioriteet on edasised suhted ELi ja Ühendkuningriigi vahel.

Saksamaa kantsler Angela Merkel tutvustas eesistumise programmi täiskogu arutelul Euroopa Parlamendis, 8. juulil.

 

Saksa ministrid arutasid eesistumise programmi ka juuli alguses koos Euroopa Parlamendi komisjonidega ning teevad seda uuesti septembris.

Saksamaa eesistumise põhimõtted 
  • Covid-19 pandeemia seljatamine; majanduslik ja sotsiaalne taastumine 
  • Tugevam ja uuenduslikum Euroopa 
  • Õiglane Euroopa 
  • Jätkusuutlik Euroopa 
  • Turvaline ja ühiste väärtustega Euroopa 
  • Tugev Euroopa maailmas 

Me küsisime Saksamaa saadikutelt Euroopa Parlamendis, mida võib oodata Saksamaa eesistumisest ELi Nõukogus.

 

Daniel Caspary (EPP): „ELi pikaajaline eelarve 2021–2027 ja taastefond määravad ära, kas EL väljub koroona kriisist tugevamana. [ELi] Nõukogu eesistujariik Saksamaa ja kantsler Angela Merkel toovad kogemusi ja teadmisi Euroopat puudutavates küsimustes, mis on positiivseks noodiks vastuolulistes ja keerulistes aruteludes.“ Berliin saab anda ka „vajaliku impulsi“ ELi-Ühendkuningriigi läbirääkimiste õnnestumiseks, ütles ta.

 

Jens Geier (S&D) näeb potentsiaali muutusteks Covid-19 kriisi ajal: „[Saksamaa] föderaalvalitsuse jõuline taastefondi ettepanek on võimaluseks teha Euroopa õiglasemaks, sotsiaalsemaks ja jätkusuutlikumaks. Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega peaks taastefond edendama säästvaid investeeringuid taastuvenergiasse ja digitaliseerimisse. Tõdemus, et abivajavad piirkonnad peaksid saama ka toetusi, mitte ainult taastumiseks mõeldud laene, on oluline samm tugeva Euroopa suunas. ”

 

„Euroopa vajab nüüd julgust ülesehitamiseks," ütles asepresident Nicola Beer (Uuenev Euroopa): „Saksamaad hinnatakse muu hulgas lähtuvalt sellest, kas ta suudab kiiresti taaskäivitada majanduse innovatsioonile ja VKEdele tuginedes.“ Brexiti osas on vaja "mitte lõpetada kokkuleppeta lahkumise stsenaariumiga." EL peaks ka „lõpuks oma geopoliitiliste püüdluste vääriliselt tegutsema, välispoliitiliselt seisma ühise ja valju häälega rahu, desarmeerimise, inimõiguste ja kaubanduse eest; ning sisepoliitiliselt kaotades takistused varjupaiga- ja rändepoliitikas,“ ütles ta.

 

Sven Giegoldi (Rohelised / EFA) jaoks on kliimakaitse endiselt prioriteediks: „Kliimakriis ei pea koroona pausi. [ELi] Nõukogu eesistujariik Saksamaa peab seetõttu olema koroona ajal eesistujaks kliima teemal. Saksamaa eesistumise ajal peame viima lõpule läbirääkimised ELi kliimaseaduse üle, milles oleksid sees uuendatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid.”

 

Saksa huvid ei tohiks olla teisel kohal, ütles Jörg Meuthen (ID). „See on juba praegu ’võlaeesistumine’ ... Saksamaa peaks „viima ELi oma põhiülesannete juurde tagasi ja vähendama eelarve minimaalse vajaminevani, takistama ELil maksustamispädevust ja lisama selle asemel tõelise solidaarsuse märgiks liikmesriikide elanikkondade rikkuse rahalise ümberjagamise arvutamise kriteeriumiks. "

 

Helmut Geuking (ECR) loodab, et Saksamaa eesistumine „viib lõpuks ellu lapsegarantii ja käivitab Euroopa lastetoetused“. "Ainult tugevate peredega toel saab tõusta tugev ja sotsiaalne Euroopa, mis suudab tulevikus end globaliseerunud maailmas kehtestada."

 

Eesistujariik võiks „luua aluse solidaarsusel põhinevale ELile“, ütles Martin Schirdewan (GUE / NGL kaasesimees). „Kõik peaksid anda oma panuse ühiskonna sotsiaalsele ja majanduslikule taastumisele/elavdamisele. See tähendab digitaalmaksu, kõikehõlmavat finantstehingute maksu ja ühekordse rikkuse maksu kehtestamist ülirikastele. “

Möbiuse leht 
  • Möbiuse leht on Saksamaa eesistumise logo keskmes. Selle geomeetriline kujundi, millel on vaid üks serv ja külg, avastasid kaks Saksa teadlast 1858. aastal. 
  • See sümboliseerib solidaarsusel ja uuenduslikkusel põhinevat Euroopat, mis loob ühtsuse läbi jagamise ja erinevate huvide kokkutoomise. 

Saksamaa hakab tegema tihedat koostööd Portugali ja Sloveeniaga, mis võtavad ametikoha üle vastavalt 1. jaanuaril ja 1. juulil 2021. Saksamaa on olnud ELi Nõukogu eesistujariigiks juba 13. korda, viimati oli see 2007. aastal.