Tulekul: Millega tegelevad parlamendiliikmed aasta teisel poolel 

 
 

Eesolevatel kuudel hääletavad parlamendiliikmed ELi pikaajalise eelarve ja uue kliimaseaduse üle ning jätkavad Euroopa tuleviku arutelu.

ELi pikaajaline eelarve ning taastekava

Mais esitas Euroopa Komisjon ettepaneku majanduse elavdamiseks 750 miljardi euro suuruse taastekavaga, mis koos muudetud 1,1 triljoni euro suuruse ELi pikaajalise eelarve ettepanekuga aitab leevendada koroonaviiruse pandeemiast tulenevaid tagajärgi ning rajada teed kestliku tuleviku jaoks. Euroopa Parlament ning ELi Nõukogu peavad läbirääkimisi nende ettepanekute üle.

 

Roheline kokkulepe

Septembris hääletab Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon (ENVI) ELi kliimaseaduse üle. Euroopa Komisjon esitas vastava ettepaneku märtsis, ning selle juurde kuuluvad ka ettepanekud saavutamaks kliimaneutraalsus aastaks 2050. Täiskogu hääletab kliimaseaduse üle tõenäoliselt oktoobris.

 

Euroopa tulevikku käsitlev konverents

Euroopa tulevikku käsitlev konverents on uus algatus, kus keskendutakse muudatustele parandamaks ELi valmisolekut tulevikus. Konverents oleks pidanud algama mais, kuid lükati koroonaviiruse pandeemia tõttu edasi. Suvel hääletatud resolutsioonis rõhutas parlament, et konverents peaks algama „2020. aasta sügisel, esimesel võimalusel“. Eeldatavasti kestab konverents kaks aastat.

 

Brexit

Kõnelused saavutamaks kokkulepe ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete osas ei ole lõppenud. ÜK väljaastumislepingu kohaselt lõppeb üleminekuperiood 2020. aasta lõpus, seega on mõlema poole huvides jõuda kokkuleppele enne seda. Igasuguse kokkuleppe jõustumiseks on vaja Euroopa Parlamendi heakskiitu.

Digiteenuste õigusakt

Euroopa Komisjonil on plaanis esitada aasta lõpus digiteenuste õigusaktide pakett, Euroopa digitaalstrateegia osana, et tugevdada digiteenuste ühtset turgu. Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO), kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) ja õiguskomisjon (JURI) on kõik avaldanud oma aruande kavandid selle paketi osas. Hääletused parlamendi komisjonides leiavad aset tõenäoliselt septembris.

 

Euroopa tööstusstrateegia

2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon uue Euroopa tööstusstrateegia, et tagada Euroopa ettevõtete võimelisus kohaneda kliimaneutraalsuse ja digitaalse tulevikuga. Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) hääletab septembris oma aruande üle sel teemal ning hääletus täiskogul toimub tõenäoliselt novembris.

 

Ühise põllumajanduspoliitika (CAP) reform

Läbirääkimiste lõppemine Euroopa põllumajandussektori tuleviku kohta pärast 2020. aastat sõltub kokkuleppe saavutamisest ELi pikaajalise eelarve osas. Uus ELi põllumajanduspoliitika võtab arvesse ka Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke.

 

Rändepakt

Euroopa Komisjon on valmis esitama uue varjupaiga- ja rändepakti, kui liikmesriigid saavutavad esialgse kokkuleppe ELi eelarve osas. Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon (LIBE) töötab praegu välja aruannet tööjõu sisserände uute seaduslike viiside kohta.

 

Rongireisijate õigused

Euroopa Liit töötab välja uusi eeskirju, et parandada rongireisijate õigusi, sealhulgas hüvitiste tõstmist rongide hilinemise korral ja paremat abi puuetega inimestele. Eesmärkide kohaselt peaks see õigusloome olema vastu võetud enne 2021. aastat, sest Euroopa Komisjon soovib kuulutada järgmise aasta Euroopa raudtee aastaks. Covid-19 pandeemia tõttu peatusid institutsioonidevahelised kõnelused ajutiselt, kuid jätkusid uuesti juunis.

 

Ühisrahastamine

2018. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Fintechi tegevuskava osana ettepaneku reguleerida ühisrahastamise teenusepakkujate turgu. ELi ühisrahastamise turg on võrdluses teiste suuremate majanduste omadega suhteliselt vähe arenenud, tulenevalt ühiste reeglite puudusest. Täpselt kaks aastat pärast ettepaneku tegeimist saavutas Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon ELi Nõukoguga esialgse kokkuleppe regulatsioonide osas.