Õigusriik: uue mehhanismi eesmärk on kaitsta ELi eelarvet ja väärtusi 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

EL võttis vastu eeskirjad, mis võimaldavad peatada eelarvemaksed liikmesriikidele, kes ei järgi õigusriigi põhimõtteid.

©Helmutvogler /Adobe Stock  

Parlamendi läbirääkijad jõudsid nõukogu eesistujariigiga 16. detsembril 2020 esialgsele kokkuleppele võtta vastu õigusakt mehhanismi loomiseks, mis võimaldaks peatada eelarvemaksed õigusriigi põhimõtet rikkuvale liikmesriigile.

Otsuse maksete peatamise kohta peab nõukogu tegema komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

Uued eeskirjad hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2021. Ungari ja Poola on varem esitanud Euroopa Kohtule hagid, milles seatakse kahtluse alla õigusriigi tingimuslikkuse mehhanismi õiguspärasus, kuid need ei mõjuta uute reeglite kehtestamist.

25. märtsil võttis parlament vastu resolutsiooni, milles väideti, et vastupidise kohtuotsuse puudumisel on mehhanism paigas ja Euroopa Komisjonil on seaduslik kohustus kaitsta ELi pikaajalist eelarvet. Resolutsioonis öeldakse, et parlament on valmis Euroopa Komisjoni vastu kohtusse astuma, kui viimane ei täida oma kohustusi.

Parlamendiliikmed on hoiatanud, et Euroopa väärtused on ohus ja et ELi pikaajalise eelarve ja taastekava vahendid ei tohiks olla kättesaadavad neile, kes töötavad Euroopas vastu demokraatiale ja põhiõigustele.

Parlamendiliikmed nõudsid 7. oktoobril 2020 vastu võetud raportis Euroopa õigusriigi tugevdamist uue mehhanismi abil ning toimivate sanktsioonidega liikmesriikide vastu, kes õigusriigi põhimõtet rikuvad. Samuti nõudsid nad, et ELi institutsioonid lepiksid kokku selged eeskirjad, mis muudavad ELi rahaliste vahendite saamise liikmesriikide jaoks sõltuvaks õigusriigi põhimõtte järgimisest.

Mis on õigusriik

Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on õigusriik üks Euroopa Liidu alusväärtustest. See tähendab, et valitsused peaksid lähtuma seadustest ja vältima meelevaldsete otsuste tegemist, kodanikel peaks aga olema võimalik vaidlustada valitsuse otsused sõltumatutes kohtutes.

Õigusriigi kaitse hõlmab ka võitlust korruptsiooniga, mis annab teatud kodanikele teiste arvelt ebaõiglase eelise, ning meediavabaduse kaitset, et tagada avalikkuse teavitamine valitsuse tegevusest.

Paljud eurooplased tunnevad õigusriigi olukorra pärast muret. Vähemalt 85% 2019. aasta Eurobaromeetri uuringus osalenud eurooplastest leidis, et kõik õigusriigi tahud on vajalikud või tähtsad. 2020. aasta oktoobris tehtud uuringus leiti aga, et 77% eurooplastest toetab ideed, et EL peaks andma liikmesriigile rahalisi vahendeid üksnes juhul, kui riigi valitsus järgib õigusriigi ja demokraatia põhimõtteid.

Õigusriigi kaitseks kasutatavad ELi mehhanismid

 
ELil on õigusriigi kaitseks olemas mitmesugused vahendid. Euroopa Komisjon avalikustas 30. septembril oma esimese iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande, milles jälgitakse liikmesriikides nii positiivseid kui ka negatiivseid õigusriigi toimimisega seotud arenguid. Lisaks on komisjon jälginud Rumeeniat ja Bulgaariat alates sellest, kui nad ELiga 2007. aastal liitusid.

Õigusriigi alast dialoogi peetakse ka nõukogus ja praegune eesistujariik Saksamaa plaanib novembris läbi viia riigipõhised arutelud viie ELi liikmesriigiga.

Kui komisjon leiab, et liikmesriik rikub liidu õigust, võidakse alustada rikkumismenetlust, mis võib päädida Euroopa Kohtu määratud rahalise karistusega. Teine menetlus lubab nõukogul esitada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 alusel soovitusi või otsustada ühehäälselt kehtestada liikmesriigile sanktsioonid, s.h. peatada liikmesusega seotud õigused.

Täiendavate meetmete vajadus

 
Parlamendi hinnangul sellest siiski ei piisa. Kuigi nõukogus on Ungari ja Poola küsimuses käimas ELi lepingu artikli 7 kohased kuulamised, ei ole kumbki liikmesriik probleemide lahendamisel parlamendi hinnangul märkimisväärseid edusamme teinud.

Parlamendiliikmed väljendasid 2020. aasta 5. oktoobri täiskogu istungil heameelt Euroopa Komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorra aruande üle, kuid nõudsid paremaid jõustamismeetmeid. „Pelk seire ei muuda Poola kohtusüsteemi uuesti sõltumatuks ega päästa Ungari meediaplatvormi Index,“ ütles Michal Šimečka (Renew Europe, Slovakkia).

Šimečka koostas raporti, mis võeti vastu 2020. aasta 7. oktoobril ja milles nõutakse sellise mehhanismi loomist, mis tugevdaks olemasolevaid vahendeid ning looks iga-aastase järelevalvetsükli, mis kasutab riigipõhiseid soovitusi, tähtaegu ja eesmärke. Sellele saaks toetuda artikli 7 kasutuselevõtu korral või liikmesriigile tehtavate maksete peatamiseks.

ELi finantshuvide kaitse

 
Korruptsioon või kohtusüsteemi sõltumatuse puudumine võib tähendada, et liikmesriigile eraldatud ELi raha kasutatakse valel otstarbel. 2018. aastal esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, et tagada õigusriigiga seotud vajakajäämiste korral ELi finantshuvide kaitse.


Parlament võttis komisjoni ettepanekut käsitleva seisukoha vastu 2019. aasta alguses. Küsimus on seotud ka ELi pikaajalise eelarve läbirääkimistega. Parlament on andnud selgelt mõista, et kokkulepe aastate 2021–2027 eelarve üle on võimalik vaid juhul, kui õigusriigi küsimuses saavutatakse piisavaid edusamme.


2020. aasta juulis otsustasid ELi juhid muuta õigusriigi järgimise ELi rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumiks. Nõukogu eesistujariik Saksamaa esitas sügise alguses selle kohta ka kompromissettepaneku, kuid parlamendiliikmed nimetasid seda 5. oktoobri istungil ebapiisavaks.


„Mehhanism, mida ei saa kunagi tegelikkuses käivitada, sest selles on tagauksed või ebamäärasused, on kasulik üksnes neile, kes ei soovi, et mingeid meetmeid võetaks,“ ütles Petri Sarvamaa (PPE, Soome).

Kokkulepe nõukoguga

 
Parlament alustas nõukoguga läbirääkimisi oktoobris. Parlamendi kaasraportöörid on Petri Sarvamaa ja Eider Gardiazabal Rubial (S&D, Hispaania).


Kokkulepe saavutati 2020. aasta 5. novembril. Parlamendi läbirääkijad kindlustasid õigusakti laia kohaldamisala ning tagasid, et seda ei kohaldata mitte ainult korruptsiooni ja pettuse juhtumite suhtes, vaid see hõlmab ka selliste põhiväärtuste rikkumisi nagu vabadus, demokraatia, võrdsus ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste austamine.


Kokkulepitud tekst kaitseb ka lõplikke vahendite saajaid, näiteks üliõpilasi, põllumajandustootjaid ja valitsusväliseid organisatsioone. Nad saavad neile maksmisele kuuluvaid summasid komisjonilt taotleda.

„Meie jaoks oli väga oluline, et lõplikke vahendite saajaid ei karistataks nende valitsuste väärtegude eest ja nad saaksid jätkuvalt neile lubatud vahendeid,“ ütles Eider Gardiazabal Rubial.