InvestEU: tööhõivet ja majanduskasvu toetav programm 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Euroopa Investeerimiskavaga (InvestEU) jätkab EL jõupingutusi investeeringute suurendamiseks Euroopas ning majanduse taastumise toetamiseks ja ettevalmistamiseks tulevikuks.

Parlament kiitis teisipäeval heaks Euroopa investeerimiskava InvestEU, mis toetab investeeringuid ja rahastamisele juurdepääsu perioodil 2021–2027. Uus investeerimiskava hakkab asendama praegust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), mis loodid 2015. aastal Junckeri kava raames. InvestEU koondab kokku Euroopa Komisjoni hallatavad 13 rahastamisvahendit, millega muutub ELi toetus kättesaadavamaks ja saavutatakse mastaabisääst.


Tuginedes Euroopa investeerimiskava edule


2014. aastal Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Jean-Claude Junckeri prioriteediks oli anda uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele pärast 2008. aasta finantskriisi. Novembris 2014 käivitaski president Juncker Euroopa Investeerimiskava, mille põhisammas on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI). Fond annab Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupile ELi eelarvest esimese järjekoha kahju tagatise, mis võimaldab EIP grupil investeerida rohkematesse, sageli riskantsematesse projektidesse.


Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on saavutanud eesmärgi võtta viie aasta jooksul (2015–2020) kasutusele vähemalt 500 miljardi euro väärtuses lisainvesteeringuid. Küll aga püstitavad Covid-19 kriis ja ELi rohelise ja digitaalse tuleviku pikaajalised eesmärgid uusi väljakutseid tulevikuks.

Eelarvekomisjoni raportöör José Manuel Fernandes (EPP, Portugal) ütles teisipäevasel arutelul: „EL vajab konkurentsivõime tõstmiseks avaliku- ja erasektori investeeringuid. Lisaks aitavad investeeringud kaasa tootlikkusele ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele."


Kuidas InvestEU töötab?


Uue programmiga luuakse ligi 26,2 miljardi euro suurune ELi tagatis, mis võimaldab investeerimispartneritel võtta suuremaid riske ja toetada projekte, millest nad keerulisel ajal muidu loobuksid. Peamine investeerimispartner on jätkuvalt Euroopa Investeerimispank, kuid ka ELi riiklikel pankadel ja rahvusvahelistel finantsasutustel on otsene juurdepääs ELi garantiile.


InvestEU eesmärk on kaasata üle 372 miljardi euro investeeringuid, aidates seeläbi kaasa majanduse taastumisele ja ELi pikaajaliste prioriteetide saavutamisele.


ELi liikmesriigid saavad lisaks InvestEU-le eraldada ressursse ka struktuurifondidest või taaste- ja vastupanuvõime rahastuses vahenditest, mille eesmärk on turgutada pandeemiast haavatud majandust. 


Jätkusuutlikkus, väikeettevõtjad ning innovatsioon


ELi tagatis eraldatakse neljal eesmärgil:


  • Jätkusuutlik infrastruktuur ja taristu: 9,9 miljardit eurot
  • Teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine: 6,6 miljardit eurot
  • Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd): 6,9 miljardit eurot
  • Sotsiaalsed investeeringud: 2,8 miljardit eurot


Vähemalt 30% InvestEU raames tehtavatest investeeringutest on suunatud ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Kõik neli poliitikavaldkonda hõlmavad projekte, mis toetavad kliimaneutraalsusele üleminekut EL-is.


Innovatsiooni ja väikeettevõtete toetamine on InvestEU programmi oluline prioriteet. Vaata videost, kuidas investeeringuga toetati Saksa biotehnoloogiaettevõtet BioNTech, mis hiljem arenes välja koos USA farmaatsiatööstuse Pfizeriga esimeseks EL-i poolt heaks kiidetud Covid-19 vaktsiiniks.


ELi Nõukoguga peetud läbirääkimistel rõhutasid eelarvekomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjonide parlamendiliikmed, et kapitalitoetus suunatakse Covid-19 kriisi tõttu kannatanud VKEdele. Majandus- ja rahanduskomisjoni nimel läbirääkimisi juhtiv Irene Tinagli (S&D, Itaalia) sõnul võib pidada VKEde toetamises kokkuleppele jõudmist "parlamendi üheks märkimisväärsemaks saavutuseks" antud teemal.