Parlament tahab Euroopa Liidule kolme uut tuluallikat
Euroopa Parlament toetas praeguste kriiside tingimustes uusi tuluallikaid, et ELi eelarve oleks edaspidi kindlustatud.
ELi eelarve on silmitsi mitmete probleemidega, mille sekka kuuluvad Covid-19 pandeemia tagajärjed, sõda Ukrainas ja energiakriis. Euroopa Parlament toetas uusi tuluallikaid, mis on vastavuses ELi prioriteetidega.
Kolm uut omavahendit on:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) saadav tulu;
- ELi piiril kavandatud kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist (CBAM) saadav tulu;
- 2022. aasta suvel OECD/G20 tehtud ettepaneku alusel hargmaiste ettevõtete maksustamisest saadavad tulud.
Komisjoni hinnangul tooksid uued tuluallikad aastatel 2026–2030 ELi eelarvesse kuni 17 miljardit eurot aastas. Eelarvelisa aitaks panustada tagasimaksetesse, mida EL kogus „NextGenerationEU“ toetuskomponendi rahastamiseks. Samuti aitaksid uued tuluallikad rahastada kliimameetmete sotsiaalfondi ja oleksid osaks uuest heitkogustega kauplemise süsteemist, mis aitab kaasa üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele.
„EL vajab uusi omavahendeid, et tagasi maksta vähemalt „NextGenerationEU“ jaoks võetud laenud! Ilma uute omavahenditeta peame pärast 2027. aastat kärpima ELi programmidest üle 15 miljardi euro aastas. Me muudame „Next GenerationEU“ „No GenerationEUks“,“ ütles parlamendi kaasraportöör José Manuel Fernandes (Euroopa Rahvapartei fraktsioon, Portugal).
„Miks just nüüd? Me oleme praegu lõpetamas nende õigusaktide vastuvõtmist, eelkõige süsinikuturu reformi ja süsiniku piirimaksu kohta. Pärast vahendite loomist on liikmesriikide ülesanne muuta need omavahenditeks, vastavalt meie lubadusele maksta tagasi laenatud raha,“ kommenteeris õigusaktide kaasraportöör Valérie Hayer (Uueneva Euroopa fraktsioon, Prantsusmaa).
„Nende uute omavahendite puudumisel oleks meil ainult kaks alternatiivi: kas suurendada riiklikke osamakseid, ja sellega ka makse koduriikides, või kärpida Euroopa programme. Ühise põllumajanduspoliitika või Erasmus+ rahastamise kärpimine... Me ei lase sellel juhtuda. Seepärast kogumegi omavahendeid!“ lisas Hayer.
Tulude suurendamine
ELi eelarve on rahastatud tollimaksudest, ELi riikide kogutud käibemaksust ja liikmesriikide iga-aastasest rahvamajanduse kogutulust. Lisaks on kaasatud ka teisi vahendeid nagu näiteks ELi konkurentsiõigust rikkuvatelt ettevõtetelt saadud trahvid ja ELi töötajate palgamaksud.
2020. aastal leppis EL aga kokku üle 2 triljoni euro suuruses rekordilises stiimulipaketis. See oli vastuseks Covid-19 pandeemiast tulenevale majandussurvele, suurendades pikaajalist eelarvet ja pakkudes välja ajutise taastevahendi „NextGenerationEU“ kasutuselevõtu.
Stiimulpaketi vastuvõtmine tähendas, et EL sai võtta laene, et toetada liikmesriike võitlust pandeemiaga. Laenu tagasimaksmise hõlbustamiseks leppisid ELi institutsioonid kokku uute omavahendite kasutuselevõtus, mis võimaldaks mitmekesisemaid ja paindlikumaid tuluallikaid.
Alates 2021. aastast on kasutusel ringlusesse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev omavahend. Alates 2023. aastast lisandub nimekirja digimaks.
Parlament hääletas omavahendite ettepaneku üle 21.-24. novembri täiskogu istungil. Peale läbirääkimisi parlamendiga, peab Euroopa Komisjon otsuse ühehäälselt vastu võtma. Enne jõustumist peavad kõik ELi liikmesriigid selle ratifitseerima.
Lisateave
-
(ava uuel vahelehel)
Menetlusfail
- Pressiteade
