EL aitab leevendada Brexiti mõju
Euroopa Liit lõi uue fondi, millest toetatakse inimesi, ettevõtteid ja riike, keda Ühendkuningriigi EList väljaastumine kõige rohkem mõjutab.
Brexiti üleminekuperioodi lõpp 30. detsembril 2020 tähistas inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise lõppu ELi ja Ühendkuningriigi vahel ning selle sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed olid mõlema poole inimestele, ettevõtetele ja ametiasutustele väga tõsised.
Selleks et aidata eurooplastel muutustega kohaneda, otsustasid ELi juhid 2020. aasta juulis luua uue, 2018. aasta hindades viie miljardi euro suuruse Brexitiga kohanemise reservi, millest tehakse makseid kuni 2025. aastani. Euroopa Parlament kiitis ettepaneku heaks ja makseid hakatakse liikmesriikidele tegema juba detsembris. Reservi loomise otsustas Euroopa Parlament lõplikult oma täiskogul septembris.
Kui palju riigid toetust saavad?
Fondist saavad toetust kõik ELi liikmesriigid, kuid kõige rohkem need riigid ja sektorid, mida Brexit kõige rohkem mõjutab. Loetelu eesotsas on Iirimaa, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia.
Toetussumma määramisel võetakse arvesse kolme tegurit: riigi kaubavahetuse osakaalu Ühendkuningriigiga, Ühendkuningriigi majandusvööndis püütud kala väärtust ning seda, kui palju elab inimesi Ühendkuningriigile kõige lähemal asuvatel rannikualadel.
Mida võib reservist rahastada?
Reservist võib rahastada üksnes meetmeid, mis on spetsiaalselt loodud Ühendkuningriigi EList lahkumise tagajärgede vastu võitlemiseks. Nende hulka võivad kuuluda:
- investeeringud töökohtade loomisse, sealhulgas lühiajalised tööprogrammid, ümberõpe ja koolitus,
- Brexiti tõttu Ühendkuningriigist tagasi pöördunud ELi kodanike uuesti ühiskonda lõimimine,
- ettevõtete (eelkõige VKEde), füüsilisest isikust ettevõtjate ja kohalike kogukondade toetamine,
- tollirajatiste ehitamine ning piiri-, fütosanitaar- ja julgeolekukontrolli tagamine,
- sertifitseerimis- ja litsentsimissüsteemid.
Fondist kaetakse kulud, mis tekivad ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023.
Kalandus ja pangandus
Riikide valitsused saavad ise otsustada, kui palju raha mingisse valdkonda suunata. Siiski on riikidel, kes Ühendkuningriigi majandusvööndi kalapüügist märkimisväärselt sõltuvad, kohustus eraldada oma riiklikust eraldisest teatav kindel osa väikesemahulisele rannapüügile ning kalandusest sõltuvatele kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele.
Finants- ja pangandussektor toetust ei saa, sest nendele võib Brexit niigi hoopis kasulik olla
