Pikaajaline eelarve: EL vajab rohkem raha, et kriisidega tegeleda 

 
 
Charles Michel arutas plenaaristungil ELi pikaajalist eelarvet  

Parlamendiliikmete sõnul peaks Euroopa Liidul olema piisavalt rahalisi vahendeid, et tegeleda väljakutsetega, nagu koroonaviirus või rändeprobleemid.

10. märtsil toimunud plenaaristungi arutelul keskenduti ELi Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ettepanekul uueks ELi pikaajaliseks eelarveks. Tema eelarve plaan ei saanud ELi riigijuhtide heakskiitu 20-21. veebruari tippkohtumisel.

Micheli sõnul jätkab ta läbirääkimisi liikmesriikidega, et “hinnata, millal tasub korraldada uus tippkohtumine“ ning lubas teavitada parlamenti kõikide arengute suhtes.

Enamus parlamendiliikmeid kritiseerisid Micheli ettepanekut, pidades seda ambitsioonituks. Samuti juhtisid nad tähelepanu sellele, et käimasolevatele väljakutsele reageerimiseks peaks Euroopal olema eelarve, mis võimaldab neil tegutseda ning täita eurooplaste ootusi.

José Manuel Fernandes (Euroopa Rahvapartei, Portugal), kes on parlamendi läbirääkimisrühma liige, ütles: “Võib olla on see hea, et [ELi] Nõukogu pole jõudnud kokkuleppele. Euroopa Parlament ei oleks saanud nõustuda leppega, mis läheks eurooplaste huvidega vastuollu. ELi juhid tulevad lagedale ilusate sõnade ja eesmärkidega, kuid kui asi jõuab eesmärkide rahastamiseni, siis nad ei tee seda.”

Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide juht Iratxe García Pérez (Hispaania) nõustus: "Kokkuleppe puudumine [ELi eelarve osas] on parem kui halb kokkulepe.”

 

Euroopa Liit peab olema võimeline tegutsema

Parlamendiliikmed rõhutasid, et EL vajab piisavat rahastust, et olla võimeline tegelema ees seisvate väljakutsetega.

Uueneva Euroopa fraktsiooni juht Dacian Cioloș (Rumeenia) ütles, et pikaajaline eelarve suudaks vähendada negatiivseid mõjusid, mida koroonaviiruse puhang tähendab äritegevusele:“ Euroopa eelarve peab funktsioneerima kui investeerimise kang, mis tõmbab majanduse uuesti käima.” Ta viitas ka kriisile Kreeka-Türgi piiril ning täheldas: “Meie piiride julgeolek ja solidaarsuspoliitika tähendavad, et [ELi piirivalveamet] Frontex peab saama piisava rahastuse ning eelarve, mis võimaldab tõelist solidaarsust kohapeal.”

Parlamendi eelarvekomisjoni esimees Johan Van Overtveldt (Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Belgia) pidas oluliseks säilitada rahastust kaitse ja teaduse programmide jaoks: “Kui on üks valdkond, kuhu EL peab investeerima, siis see on meie ühine tulevik. Me peame tõepoolest keskenduma innovatsioonile.”

Margarida Marques (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid, Portugal), kes on Parlamendi läbirääkimisrühma liige, ütles: “Meie vastus väljakutsetele kliima-, demograafia-, digitaal-, ja rahvusvaheliste suhete valdkondades peab olema rohkem Euroopat: Euroopat, mis on võimeline lahendama kriisi meie piiridel, mis on võimeline leidma lahenduse koroonaviirusele.”

Marquesi sõnul peaks EL olema valmis reageerima kriisidele, mida pole võimalik ette näha: “Järgmisel seitsmel aastal peame me olema teadlikud, et hakkame tegelema uute ja ettenägematute väljakutsetega ning Euroopa ei saa öelda, nagu 2007-2008. [aastal], et me ei ole valmis.”

Rasmus Andresen (Rohelised/ Euroopa Vabaliit), kes on samuti läbirääkimisrühma liige, ütles, et olukord on tõsine ning liikmesriigid peaksid proovima leidma kokkuleppe: “Me oleme vastakuti uue majanduskriisiga ning ei saa kõiki neid rahvuslikke lahinguid maha pidada.”

 

Murtud lubadused

Siegfried Mureșan (Euroopa Rahvapartei, Rumeenia) tuletas meelde, et Euroopa Ülemkogu võttis 2019. aasta juunis vastu strateegilise tegevuskava, kohustades end võtma kontrolli välispiiride üle, kindlustama eurooplaste julgeolekut, tugevdada ühisturgu ning saavutada digitaalne suveräänsus. Ülemkogu eesistuja Micheli ettepanek näeb aga ette suuri eelarvekärpeid ELi piirivalveametile, sisejulgeolekule, ühisturule ja Digitaalse Euroopa programmidele. “Charles Micheli ettepanek ei pea lugu Euroopa Ülemkogu lubadustest. Meie vastus peaks olema ei.”

Jens Geier (Sotsiaaldemokraadid ja Demokraadid) viitas samuti ebakõladele ELi juhtide sõnumites Euroopale: “Me oleme juba aastaid näinud sama olukorda. Pühapäeval nõuavad (ELi juhid) oma kõnedes rohkem kontrolli piiride üle, rohkem kulutusi kliimale, ühisele kaitsepoliitikale ja nii edasi. Esmaspäeval ei ole aga liikmesriigid valmis neid soove rahastama. Teisipäeval räägitakse sellest kui halvasti kõik on, sest EL ei suuda probleeme lahendada.”