Terviseohud: ELi valmisoleku suurendamine, kriisiohjamine
„EL tervise heaks“ programmi eesmärk on edendada Euroopa tervishoiusüsteeme, et olla paremini valmis tulevasteks piiriülesteks kriisideks, nagu Covid-19.
Covid-19 puhang on näidanud, et ELi riigid peavad tegema kriisi ajal paremat koostööd ja oma tegevust koordineerima. Samuti on vaja tugevdada liidu suutlikkust uutele ja tulevastele piiriülestele terviseohtudele tõhusalt reageerida.
Teisipäeval, 9. märtsil, võttis parlament vastu uue programmi „EL tervise heaks“ (2021–2027), mis aitab ELi riikidel valmistuda tulevasteks terviseohtudeks ja pandeemiateks.
Tervishoiuprogrammi eelarve on 5,1 miljardit eurot ning selle eesmärk on tagada taskukohased hinnad ravimitel ja kättesaadavad meditsiiniseadmed. 20% kogu eelarvest suunatakse tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele (pöörates tähelepanu erinevatele riskikäitumistele nagu näiteks alkoholi ja tubaka tarbimine).
Lisateave ELi tervishoiupoliitika kohta
Programmi „EL tervise heaks“ eesmärk on pakkuda kriiside vastu paremat kaitset ja kriise ohjata, tugevdades liikmesriikide tervishoiusüsteeme ja pakkudes paremat hooldust, lisaks soovitakse edendada innovatsiooni ja investeeringuid ja tõhustada võitlust vähktõve vastu.
„EL tervise heaks“ kolm prioriteeti
- Kaitsta inimesi tõsiste piiriüleste terviseohtude eest
- Parandada ravimite kättesaadavust
- Tugevdada tervishoiusüsteeme
Programm „EL tervise heaks“ on osa majanduse taastekavast „NextGenerationEU“.
13. novembril võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha ELi uue terviseprogrammi kohta. Euroopa Parlamendi liikmed nõudsid, et loodaks Euroopa tervisealase reageerimise mehhanism, mis tõhustaks kriisi ajal koostööd ELi tasandil, ja Euroopa järelevalvesüsteem ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse jälgimiseks ning keskendutaks haiguste ennetamisele ja digiteerimisele Euroopa e-tervise registri kaudu.
ELi 2021.–2027. aasta pikaajalist eelarvet käsitlevas esialgses kokkuleppes, milleni jõuti 10. novembril, saavutasid parlamendi läbirääkijad selle programmi eelarve suurendamise 5,1 miljardi euroni võrreldes liikmesriikide kavandatud 1,7 miljardi euroga.
„Covid-19 pandeemia on näidanud, et ELi tervishoiupoliitikat tuleb tugevdada. Euroopa Parlament on võtnud kohustuse kasutada ELi terviseprogrammi vahendeid tõelise lisaväärtuse loomiseks, et kaitsta tulevikus eurooplaste tervist, tuginedes ühisele tervishoiule.“
Programm hõlmab ajavahemikku 2021–2027, kuid kõik kriisijärgse taastumisega seotud meetmed on kavas rakendada esimestel aastatel.
Millised on programmi eesmärgid?
Tegelemine piiriüleste terviseohtudega
Programmi eesmärk on tugevdada kriisiolukordade ennetamist, nendeks valmisolekut, järelevalvet ja neile reageerimist ning parandada hädaolukordades tegutsemise koordineerimist. Eesmärk on koguda ravimite ja meditsiinitarvete varusid, moodustada tervishoiutöötajate ja ekspertide reserv ning anda tehnilist abi.
RescEU, mis on osa ELi kodanikukaitse mehhanismist, jätkab kiirreageerimist ja keskendumist otsesele kriisidele reageerimise suutlikkusele, samal ajal kui „EL tervise heaks“ hõlmaks strateegilisi meditsiinivarusid pikaajaliseks kasutamiseks ja reservi meditsiinitöötajatest, keda saaks kriisi korral mobiliseerida. Programm toetab ka e-tervishoidu ja tervishoiu Euroopa andmeruumi loomist.
Ravimid ja meditsiinitarbed kättesaadavaks ja taskukohaseks
EL soovib toetada jõupingutusi, et jälgida ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisiolukorras vajalike (tervishoiu)toodete nappust ning piirata sõltuvust ravimite ja ravimite toimeainete impordist kolmandatest riikidest. Lisaks soovitakse edendada innovatsiooni ja keskkonnahoidlikumat tootmist.
Tugevdada tervishoiusüsteeme ja toetada tervishoiutöötajaid
Riiklikke tervishoiusüsteeme tuleks muuta tõhusamaks ja vastupidavamaks, suurendades investeeringuid haiguste ennetamise kavadesse, toetades parimate tavade vahetamist, tehes ülemaailmset koostööd ja parandades tervishoiu kättesaadavust.
Pikaajaliste probleemide lahendamine
Muud teemade hulgas tegeleb „EL tervise heaks“ järgmisega:
- Taskukohane ja kvaliteetne tervishoid kõigile, tervisealase ebavõrdsuse kaotamine
- Rohkem digitaalse innovatsiooni kasutamist
- Võitlus mittenakkushaigustega, parandades diagnoosimist, ennetust ja ravi, eriti vähi (läbi „Europe’s Beating Cancer Plan“ vähiplaani), südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi ja vaimse tervisega (eesmärk on vähendada enneaegset suremust 2030. aastaks kolmandiku võrra)
- Antibiootikumide mõistliku kasutamise propageerimine ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemine
- vaktsineerituse määra suurendamine liikmesriikides
- Edukate algatuste laiendamine (nt Euroopa tugivõrgustikud, mis ühendavad tervishoiutöötajaid, et toetada haruldasi haigusi põdevaid patsiente)
- Võitlus keskkonnareostuse ja demograafiliste muutuste (sealhulgas elanikkonna vananemise) mõjuga rahvatervisele
„EL tervise heaks“ tugevdab riiklikke süsteeme järgmise rahastusega (näited):
- riikide vajadustele kohandatud toetus ja nõuanded
- tervishoiutöötajate koolitamine töötamiseks vajadusel kogu ELis
- liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise korra audit
- kliinilised uuringud ravimite ja vaktsiinide väljatöötamise kiirendamiseks
- piiriülene koostöö ja partnerlus
- uuringute läbiviimine, andmete kogumine ja võrdlusuuringud
Tervishoidu tehakse lisainvesteeringuid ka muude ELi programmide kaudu, sealhulgas: Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ühtekuuluvusfondide vahendid meditsiinitaristule, programm „Euroopa horisont tervisega seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks“, ESF+ haavatavate elanikkonnarühmade koolitamiseks ja toetamiseks seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele.
Parlament palub luua Euroopa terviseliidu
Euroopa Parlament esitas juulil vastu võetud resolutsioonis oma põhimõtted ELi Covid-19 pandeemia järgse tervishoiustrateegia kohta. Parlamendiliikmed rõhutasid veel kord vajadust teha koroonaviiruse pandeemiast õigeid järeldusi, kutsudes üles looma Euroopa terviseliitu, millel oleksid tugevamad vahendid, et tulla toime tulevaste tervisega seotud hädaolukordadega.
11. novembril esitas Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa terviseliidu loomiseks. Need hõlmavad ELi kriisiohje tugevdamist, et tulla toime tõsiste piiriüleste terviseohtudega, ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) tugevamaid volitusi.
Parlament on järjekindlalt pooldanud ühtse ELi rahvatervisepoliitika loomist. 17. aprillil vastu võetud resolutsioonis nõudis ta sihtotstarbelist eelarvet, et toetada kriisi ajal riiklikke tervishoiusektoreid, samuti kriisijärgseid investeeringuid, et muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks ja keskenduda neile, kes seda kõige enam vajavad.
