Kaitsepoliitika Euroopa Liidus: parlament toetab tihedamat koostööd 

 
 

Euroopa naabruskonnas arenevad konfliktid-pinged on tõstnud päevakorda kaitsekoostöö süvendamise ELis. Euroopa Parlament on teinud selleks mitmeid ettepanekuid.

Kaitsekoostöö päevakorra ©AP Images/European Union - EP  

Eurooplastest 68 protsenti soovib näha Euroopa Liidu tasandi tihedamat koostööd julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas, selgub 2017. aasta märtsis läbi viidud Eurobaromeetri küsitlusest.

 

Euroopa Parlament on tihedama kaitsekoostöö eest kostnud korduvalt. Liikmesriikidel tuleb suurendada kaitsekulutusi, tagada informatsiooni liikumine ja jagada omavahel ressursse, ütlevad saadikud. Sünergiast ja dubleerimise vältimisest võidaksid kõik 28 liikmesriiki ning see ei tähenda Euroopa sõjaväe loomist. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ELis liikmesriikide otsustada. 

 

Euroopa Komisjon avalikustab Euroopa Liidu kaitsepoliitika tulevikule keskenduva aruteludokumendi kolmapäeval, 7. juunil. Teeme sel puhul ülevaate parlamendi positsioonist.

 

Kaitsekulutuste poolest on Euroopa Liit maailmas teisel kohal: USA panustas 2016. aastal 546 miljardit eurot, EL 206 miljardit ja Hiina kolmandana 131 miljardit eurot.

 

Parlament ütleb Euroopa kaitseliidule keskenduvas raportis, et liikmesriigi peaksid eraldama kaitsekulutusteks aastas kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Liidu tasandil tuleks luua rahvusvahelised väeüksused ja ELi operatsioonide peakorter. Nii saaks võimalikele ohtudele kiiremini reageerida.

 

Kaitsealastele riigihangetele kehtivate tõkete, dubleerimise ja ülevõimsuse tõttu läheb ühenduses aastas kaotsi üle 26 miljardi euro. Parlament soovitab ühishangete korraldamist, mis paneks toimuma mahuefekti.

 

Majanduskriisi tingimustes tõmmati kaitse-eelarveid koomale ja seetõttu kannatas valdkonna teadustegevus. Parlament näeb lahendusena riikidevahelisi teadusprojekte, mis võiksid toetust saada ELi eelarvest.

Loe Euroopa Liidu tuleviku kohta lähemalt.

Võimalused koostööks

 

Sõjad Euroopa naabruses, terrorirünnakud ja küberohud – kõige selle haldamiseks tuleb liikmesriikidel teha kostööd. Nii ELi lepingu artikkel 42.7 kui NATO artikkel viis näevad ette kohustuse teineteise eest seista. Parlament toetab ELi ja NATO koostöö süvendamist.

 

Kaitsepoliitika on kindlasti päevakorral, kui algavad Brexiti kõnelused. Parlament on öelnud, et julgeolekuküsimuste ja tulevaste majandussuhete vahel ei saa teha kompromisse.

 

Saadikud on hinnanud Lissaboni lepingu pakutavaid võimalusi kaitsekoostöö süvendamiseks. Tänavu märtsis täiskogul vastu võetud raporti järgi on vahendid koostöö tihendamiseks olemas, kuid puudu jääb poliitilisest tahtest.

 

Liidu tulevik

 

Euroopa Komisjon esitab kokku viis aruteludokumenti, mis keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused.

 

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025. Need dokumendid saavad olema aluseks debatile Euroopa integratsiooni tuleviku üle.

 

Tulevikuplaanid võtab septembris kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kui esineb parlamendi ees traditsioonilise kõnega olukorrast Euroopa Liidus.