Euroopa Liidu rahastamine: kuidas peaks see tulevikus käima? 

 
 

Euroopa Liidu eelarvest rahastatakse ühenduse tasandil kokku lepitavat poliitikat. Teeme rahakasutusest ülevaate.

Enamik ELi eelarvest suunatakse liikmesriikidesse ©AP Images/European Union-EP  

Hiljutise Eurobaromeetri uuringu järgi soovivad eurooplased näha 15 valdkonnas ELi tasandi tihedamat koostööd. Muu hulgas tuleb inimeste hinnangul keskenduda tööhõivele, võitlusele terrorismiga, rändepoliitikale, keskkonnakaitsele ning tervishoiule ja sotsiaalkaitsele.

 

Paljude liikmesriikide ees seisvate väljakutsetega tegelemiseks tasub ühendada jõud. Siin tuleb appi ELi eelarve.

 

Euroopa Komisjon käib ELi rahastamisele keskenduva ja tulevikku vaatava aruteludokumendi välja kolmapäeval, 28. juunil. Teeme sel puhul ülevaate parlamendi seisukohtadest.

 

Eelarve ülesehitus

Liidu eelarve ulatus 2017. aastal 157,86 miljardi euroni. Tegemist on suure summaga, kuid samas võrdub see vaid ühe protsendiga kõiki liikmesriikide ühisest rahvamajanduse kogutulust (GNI).

 

Eelarvet täidetakse suures osas liikmesriikide sissemaksete toel ning ligi 96 protsenti nendest vahenditest suunatakse omakorda tagasi liikmesriikidesse ELi programmide elluviimiseks. Kuus protsenti eelarvest läheb ELi halduskuludeks.

 

Märkimisväärne osa eelarvest on mõeldud põllumajandustoetuseks ja vähem arenenud piirkondade järeleaitamiseks. Lisaks on olulisel kohal eelarveread teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.

 

Liidu eelarves on vahendid ette nähtud erakorralisteks toetusteks, mis näiteks võeti kasutusele põgenikekriisiga toimetulekuks. Ettevõtete konkurentsivõime toetamine ning võitlus noorte tööpuudusega on samuti prioriteediks.

Loe Euroopa Liidu tuleviku kohta lähemalt.

Iga-aastaste eelarvete piirid paneb paika mitmeaastane finantsraamistik.

 

Eelarvekulutuste läbipaistvuse tagamise ja pettuste ärahoidmise eest vastutab Euroopa Komisjon, kes omakorda annab aru Euroopa Parlamendile. Saadikud hindavad eelarve rakendamist ja hääletavad seejärel eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle. Euroopa Komisjoni iga-aastase finantsaruande kõrval kasutab parlament oma seisukoha kujundamisel Euroopa Kontrollikoja auditit.

Uued rahastamisvõimalused

Ühenduse eelarve peaks tulevikus vähem sõltuma liikmesriikide otsestest sissemaksetest ja võtma pigem kasutusele omavahendite süsteemi, seisab tänavu jaanuaris esitletud raportis. Selle koostas kõrgetasemelise omavahendite töörühm, kuhu kuulusid ka Euroopa Parlamendi saadikud.

 

Töörühma koostatud ettepanekud lähtuvad põhimõttest, et liikmesriikide poolsete otseste sissemaksete asemel, mis võivad eelarvekõnelustel tekitada vastuolusid, saab eelarvet rahastada näiteks riikide käibemaksuvahenditest ja ELi tollimaksudest.

 

Tänavu veebruaris võttis parlament vastu kolm ELi tulevikule keskenduvat raportit, mis koondavad ettepanekud ühenduse suutlikkuse tõstmiseks, inimeste usalduse taastamiseks ja majanduse vastupidavamaks muutmiseks.

 

Guy Verhofstadti (ALDE, BE) raporti järgi tuleks kaaluda majandusjuhtimise täiustamise nimel aluslepingute ülevaatamist. Samuti käib raport välja idee luua ELi rahandusministri ametikoht.

 

Mercedes Bresso (S&D, IT) ja Elmar Broki (EPP, DE) raport keskendub olemasolevate võimaluste parimale kasutamisele.

 

Reimer Böge (EPP, DE) ja Pervenche Berèsi (S&D, FR) raport koondab ettepanekud euroala riikide majanduste tihedamaks sidumiseks ja vastupidavamaks muutmiseks.

Euroopa Liidu tulevik

Euroopa Komisjon esitab kokku viis aruteludokumenti, mis keskenduvad järgmistele teemadele: sotsiaalne mõõde, globaliseerumine, majandus- ja rahaliit, kaitsekoostöö ja eelarveküsimused.

 

Aruteludokumendid ei sisalda konkreetseid ettepanekuid, vaid ideid ja stsenaariume, pidades seejuures silmas Euroopat aastal 2025. Need dokumendid saavad olema aluseks debatile Euroopa integratsiooni tuleviku üle.

 

Tulevikuplaanid võtab septembris kokku Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kui esineb parlamendi ees traditsioonilise kõnega olukorrast Euroopa Liidus.