Koroonaviirus: Parlament kinnitas heaks 37 miljardi euro suuruse kriisiohjamise paketi 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
©Antic/AdobeStock  

26. märtsil hääletasid parlamendiliikmed eelnõu üle, mis tegi liikmesriikidele kättesaadavaks 37 miljardit eurot ELi struktuurifondidest, et tegeleda koroonaviiruse kriisiga.

Euroopa Komisjoni väljapakutud meede on keskne osa ELi vastusest pandeemiale ning on juba läbinud Euroopa Parlamendi kiirmenetluse.

 

Kus kohast raha tuleb?

 

See otsus puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi, mis toetab regioonide arengut, kalureid ja sotsiaalpoliitikaid, nagu näiteks koondatud töötajate ümberõppeprogrammid.

 

Igal aastal saavad liikmesriigid neist fondidest toetust, et eelrahastada projekte. Kui osa eelrahastusest jääb kasutamata, tuleb see tagastada Euroopa Liidu eelarvesse järgneval aastal.

 

ELi liikmesriigid pidid sel aastal tagastama ligi kaheksa miljardit eurot, mis jäi 2019. aasta eelrahastamise perioodil kasutamata. Euroopa Komisjoni ettepaneku tulemusel saavad liikmesriigid raha alles hoida ja kasutada seda uute projektide rahastamiseks, mis puudutavad koroonaviirusest tulenevate mõjude leevendamist.

 

Osa projektide rahastusest tuleb liikmesriikidelt, ning ülejäänud osa tuleb ELi kaasrahastusest. Euroopa Liidu eelarvest kaetud kulude hulk varieerub projekti toimumise piirkonnast – kui projekt toimub vähem arenenud piirkonnas, siis on ELi panus kuni 85% projekti kogusummast.

 

Raha, mida liikmesriigid saavad nüüd ettepaneku järgi endale jätta, võimaldab neil katta oma osa projektidest hoopis suurema summa raames, ning ülejäänud rahastus tuleb ELi eelarvest.

 

Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt lisandub kaheksale miljardile eurole ligi 29 miljardit eurot ELi kaasrahastusest. See teeb kogusummaks 37 miljardit eurot, mida saab kasutada investeeringuteks üle Euroopa Liidu.

 

Ettepaneku järgi jääb Eestile alles 73 miljonit eurot ning vabastatud likviidsusega seotud investeeringute kogusumma on 295 miljonit eurot.

 

See kaheksa miljardit eurot tuleb tagastada pärast 2014-2020 ELi eelarve programmide lõppu, mis saab tõenäoliselt olema 2025. aastal.

 

Parlament võtab vastu kiireloomulisi meetmeid

 

Euroopa Komisjoni ettepanek avaldati 13. märtsil. Selle peab heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui ELi Nõukogu. Eelnõu on juba läbinud kiirmenetluse parlamendi regionaalarengu komisjonis. Kiireloomuline menetlus võimaldab plenaarhääletuse toimumist ilma raporti või suulise raportita teemavaldkonna eest vastutavalt komisjonilt.

 

Parlamendi regionaalarengu komisjoni juht Younous Omarjee (EÜV/PVR, Pr) ütles 17. märtsil, pärast ettepaneku kättesaamist: „Me peame reageerima nii kiiresti kui võimalik, tegemaks kättesaadavaks kõik ühtekuuluvuspoliitika vahendid, et leevendada seda katastroofilist olukorda, mille on põhjustanud koroonaviiruse epideemia. Igasugune viivitus tooks kaasa rohkem inimsurmasid ning lisanduvaid raskusi Euroopa piirkondadele, ettevõtetele ja kodanikele.“

 

Plenaaristungil kinnitati heaks ka lisanduvad meetmed, takistamaks koroonaviiruse levikut, nagu ettepanek võimaldada liikmesriikidel taotleda toetust ELi solidaarsusfondist, rahvatervisekriiside puhul.