Hoiduge COVID-19ga seotud veebipettustest ja ebaausatest tavadest
Mõned internetimüüjad kasutavad ära koroonaviiruse puhanguga seotud hirme, et müüa võltsravimeid või tõsta hindu. Euroopa Liit on asunud selle vastu tegutsema.
Eneseisolatsioon ja sotsiaalne distantseerumine on sundinud inimesi rohkem kodus viibima ja seetõttu kasutatakse ostude tegemiseks üha enam internetti. Mõned kauplejad kasutavad ära ärevust, mis kaasneb kõigi meie sooviga ennast ja oma pere viiruse eest kaitsta, ning müüvad võltsravimeid või väidetavalt nakkust ära hoidvaid tooteid, küsides nende eest väga kõrget hinda.
Petturliku reklaami abil võidakse müüa näiteks kaitsemaske ja -mütse, ravimeid ja käte desovahendeid ning seda mitu korda kallima hinnaga, nimetades neid eksitavalt ainsaks koroonaviiruse vastu aitavaks ravimiks või kaitsevahendiks. Kauplejad kasutavad tarbijate ostukäitumise mõjutamiseks ka muid kavalusi, osutades näiteks valelikult toodete nappusele.
Mis peaks valvsaks tegema?
Pettusele võivad vihjata mõningad märgid, mida tasuks tähele panna. Olge valvsad, kui näete mõnda allpool loetletud väidetest.
- Otsesed või kaudsed väited, et toode võib COVID-19 ennetada või ravida.
- Väiteid toetab mitteametlik allikas, nt isehakanud arst.
- Kasutatakse väidetavalt oma kinnituse andnud valitsusasutuste, ametlike ekspertide või rahvusvaheliste institutsioonide nime või logo ilma hüperlinkide või viideteta ametlikele dokumentidele.
- Väited, et toode on „saadaval ainult täna“, „müüakse kiiresti läbi“ jne.
- Üldistusi tegevad väited, näiteks: „madalaim turuhind“, „ainuke toode, mis suudab ravida COVID-19 nakkust“ jne.
- Toodete väidetavast ravivõimest tingitud ülikõrged hinnad.
Kui märkate veebiplatvormil põhjendamatuid või eksitavaid väiteid, andke selle kohta platvormihaldurile tagasisidet. Pidage meeles, et mõnikord võib neid pahaaimamatult jagada ka sõber või pereliige, kes õnge püütuna arvab, et sellest on abi.
Vaadake koroonaviiruse kohta teabe saamiseks alati usaldusväärseid allikaid. Need on riikide valitsused, tervishoiuasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Maailma Terviseorganisatsioon.
Mida teeb Euroopa Liit?
Euroopa Komisjon ja liikmesriikide tarbijakaitseasutused on koroonaviiruse puhanguga kaasnenud veebipettuste probleemi lahendamiseks teinud mitmeid ühisalgatusi. Näiteks esitasid nad 20. märtsil ühise seisukoha enamlevinud internetipettuste ja ebaausate tavade kohta, et aidata veebiplatvormidel sellist ebaseaduslikku tegevust paremini tuvastada, peatada ja vältida sarnaste pettuste taasilmumist.
Õigus- ja tarbijaküsimuste volinik Didier Reynders kirjutas 23. märtsil hulgale platvormidele, sotsiaalmeedia ettevõtetele, otsingumootoritele ja kauplemiskohtadele ning palus neil teha komisjoniga koostööd ja kõrvaldada oma platvormidelt sellised pettused nagu näiteks koroonaviiruse võltsravi.
Mõningad meetodid on ELis keelatud tänu ebaausate kaubandustavade direktiivile, näiteks tarbijate eksitamine tootest saadava kasu või oodatavate tulemuste suhtes väitega, et toode suudab ravida haigust või on kättesaadav ainult piiratud aja jooksul. Kaupleja väide, et tema toode võib ravida haigust, peab olema tõendatud. ELis tegutsevad platvormihaldurid, kes saavad teada oma veebisaitidel toimuvast ebaseaduslikust tegevusest, on kohustatud sekkuma.
Euroopa Komisjon lubas kasutajatele ja ettevõtjatele kogu ELis turvalisema digikeskkonna loomiseks esitada 2020. aasta lõpuks uue digiteenuste õigusakti ettepaneku.
Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 20. oktoobril vastu oma soovitused õigusakti kohta, rõhutades põhimõtet, et „mis on ebaseaduslik väljaspool internetti, on ebaseaduslik ka internetis“. Nad märkisid ka, et tarbijakaitse ja kasutajate ohutus peaksid olema selle juhtpõhimõtted, ning kutsusid üles kehtestama platvormidele ja veebipõhistele vahendusteenustele rangemad nõuded, et võidelda ebaausate või petturlike kauplejatega, kes müüvad internetis võltsitud, ebaseaduslikke või ohtlikke tooteid.
Parlament nõudis suuremat tooteohutust ka oma 2020. aasta novembris vastu võetud resolutsioonis. Parlamendiliikmed soovivad rohkem meetmeid, mis tagaksid, et kõik ELis müüdavad tooted oleksid ohutud, olenemata sellest, kas neid müüakse internetis või mujal või kas need pärinevad ELis või mujal asuvalt tootjalt. Parlamendiliikmed nõuavad internetipõhiste kauplemiskohtadega seoses paremat turujärelevalvet, suuremat kontrolli ja suuremat vastutust ning samade reeglite kehtestamist kõikide ELis tooteid müüvate ettevõtjate suhtes, olenemata nende asukohast.