Covid-19 taastumisfondi peab lisama ELi eelarvesse 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 
Johan Van Overtveldt  

Parlamendiliikmed nõudsid 15. mail 2 triljoni euro suurust fondi, sisseehitatuna järgmisesse ELi eelarvesse, mis paneks eurooplased kriisist väljumise strateegia keskmesse.

Koroonaviiruse puhang testib Euroopa Liitu viisidel, mis oleksid vaid mõne kuu eest olnud mõeldamatud. Lisaks kaotatud inimeludele on viirusel ka tõsine mõju ELi majandusele.

 

Vahetult enne hääletust tegemaks ümber 2020. aasta järgne ELi eelarve, hoiatas Parlamendi eelarvekomisjoni eesistuja Johan Van Overtveldt, et majanduskriisist taastumine saab olema „aeglane ja järkjärguline“ ning selleks aastaks ennustatav 7,5 protsendiline majanduslangus on „tagasihoidlik prognoos“.

 

ELi vastus koroonaviirusele

 Parlamendi Facebooki lehe korraldatud intervjuus möönis Belgiast pärit ECR fraktsiooni liige, et endiselt on palju ebakindlust: „Isegi sõjaajal ei jää majanduslik tegevus seisma nii järsult. Siin on nii palju ebaselgeid asju: Kas tuleb tagasilangus? Kas tuleb karantiinide teine laine? Kuidas hakkavad käituma tarbijad ja investorid?“

 

Euroopa Liit on algusest peale mobiliseerinud kõik olemasolevad vahendid, et toetada liikmesriikide tervishoiusektoreid ning vähendada viiruse sotsiaal-majanduslikku mõju. Parlament on nõudnud ka ulatuslikku majanduse elavdamise paketti, et toetada Euroopa majandust kriisijärgsel ajal.

 

Overtveldt rõhutas, et see pakett peaks olema osa uuest ELi pikaajalisest eelarvest: „Taastumisfond peaks olema märkimisväärne, aga ka osa järgmisest, 2021.-2027. aasta MFFist [mitmeaastane finantsraamistik], ning mitte sellest eraldi seisma.“

 

Vajadus hädaolukorraliste plaanide jaoks

 Käimasolev pikaajaline eelarve lõppeb detsembris. Overtveldti sõnul on oluline omada hädaolukorralist plaani juhuks, kui ei jõuta õigeaegselt kokkuleppele järgmise pikaajalise eelarve osas: „Kui me jõuame juunisse, ei ole enam piisavalt aega, et kinnitada heaks MFF ning asuda seda õigeaegselt ellu viima. Katkestused seniste ELi programmide elluviimises oleksid väga halvad kodanikele ning ELi reputatsioonile ning poliitilisele järjepidevusele.“

 

Eelarvekomisjoni eesistuja nõudis, et teised ELi institutsioonid arvestaksid Euroopa Parlamendi positsiooni: „Parlamendi nõusolek tuleb saada ning selle saamine on kindlasti märksa vähem kindlam kui eelmise MFFi puhul, seega [Euroopa] Komisjon ja [Euroopa Liidu] Nõukogu peaksid arvestama eesmärke, mida Parlament saavutada üritab. Kodanike huvides tagab Parlament, et MFF ning taastumisfond oleksid parimad vastused sellele tõsisele kriisile, mida me hetkel näeme ning mille mõjusid tunneme veel mitmeid aastaid.”

 

Solidaarsus ja vastutus

Kommenteerides võrdlusi Covid-19 taastumisplaani ja sõjajärgse Marshalli plaani vahel, ütles Overtveldt: „Mida on hetkel teinud Euroopa, ning päris kindlasti pärast taastumisfondi, mis on ütleme ühe triljoni euro suurune, elluviimist, oleme me teinud rohkem kui tehti läbi Marshalli plaani.“

 

Euroopa Komisjonilt oodatakse peatselt taastumisfondi ettepaneku esitamist. Juba praegu on aga tekkinud tõsised erimeelsused selle osas, kas riikidele peaks andma laene või tagatisi. Leidmaks kõikidele osapooltele sobiv lahendus, peab Overtveldti sõnul saavutama kompromissi: „Kindlasti peab olema solidaarsus Covid-19 [pandeemiast] enim mõjutatud riikidega, kuid peab olema ka vastutus. Lihtsalt raha tuulde loopimine ei ole lahendus. Suurim väljakutse on õige tasakaalu leidmine.“

Majanduse muutmine rohelisemaks

Vajadus märkimisväärse stiimulpaketi järele, et taaskäivitada ELi majandus, tuleb ajal, mil nõudlused roheliste investeeringute järele on samuti kasvutrendis. Parlament nõuab, et kliimameetmed oleks pandeemiast taastumise strateegia keskmes. Overtveldti arvates on Euroopa Komisjoni roheline lepe küll “hea algus“, kuid hoiatas, et ettepanekud on „poolikud ja tõsiselt alarahastatud“.

 

Ta viitas samuti ELi majanduse „rohestamise“ võimalusele läbi põllumajandus- ja ühtekuuluvusrahastuse, mis moodustavad ligi kaks kolmandikku ELi eelarvest. Overtveldt rõhutas, kui oluline on ka ELi majanduse kohanemisvõimelisuse parandamine, et tulla toime kriisidega nagu Covid-19: „Mida see kõik päeva lõpuks tähendab on see, kas me suudame parandada ELi kodanike elujärge ja heaolu. See on ainus oluline küsimus.“

 

Vaata täispikkuses intervjuud eelarvekomisjoni eesistuja Johan Van Overtveldtiga.

 

15. mai resolutsioonis nõudis Parlament 2 triljoni euro suurust taastumispaketti, et tegeleda koroonaviiruse mõjudega. Parlamendiliikmed rõhutasid, et see fond peab tulema lisaks ELi pikaajalisele eelarvele ning mitte olema ohuks käimasolevatele ja tuleviku ELi programmidele. Tagamaks demokraatlik kontroll ja vastutus, rõhutavad parlamendiliikmed Parlamendi rolli kaitsmise olulisust protsessis. Lisaks rõhutati, et pakett peaks keskenduma inimeste aitamisele.

 

13. mail nõudsid parlamendiliikmed Euroopa Komisjonilt hädaolukorra plaani ettevalmistamist, et hoida ära ELi rahastuse katkemine sellest sõltuvate põllumeeste, ettevõtete ja organisatsioonide jaoks, juhul kui pikaajaline eelarve võetakse vastu viivitusega.

Loe lisaks: