Covid-19: ELi plaan majanduse elavdamiseks 

Ajakohastatud: 
 
Avaldamise kuupäev:   
 

Euroopa Liit valmistab ette suuri investeeringuid, et toetada inimesi ja ettevõtteid Covid-19 pandeemia põhjustatud majanduskriisi ajal.

Euroopa Komisjon esitas 27. mail 750 miljardi euro suuruse majanduse elavdamise plaani, mis koos kohandatud 2021-2027 ELi pikaajalise eelarve ettepanekuga aitavad leevendada koroonaviiruse mõjusid ning rajada jätkusuutlik tulevik.

 

Järgmise põlvkonna Euroopa Liit: Komisjoni taastumiskava

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas 750 miljardi euro suuruse taastumiskava „Järgmise põlvkonna Euroopa Liit”, mille eesmärk on tegeleda pandeemiast tulenevate kahjuga ja investeerida rohelisse, digitaalsesse, sotsiaalsesse ja vastupidavamasse Euroopa Liitu.

 

Ettepaneku järgi laenab Euroopa Komisjon raha finantsturgudelt, kasutades oma kõrget krediidireitingut, et tagada madalad laenukulud. Von der Leyeni sõnul jaotataks toetusteks kokku 500 miljardit eurot, nimetades seda ühiseks investeeringuks meie tulevikku".

 

Rahalisi vahendeid kasutatakse ELi kliimaneutraalsuse ja digipöörde eesmärkide saavutamiseks, sotsiaalse ja tööhõivealase toetuse pakkumiseks ning ELi globaalse rolli tugevdamiseks.

 

Euroopa Komisjoni majanduse elavdamise kava tutvustati täiskogu istungjärgul koos uuendatud ettepanekuga ELi pikaajalisele eelarvele 2021–2027, suurusjärgus 1,1 triljonit eurot. Ettepanekute üle peavad läbirääkimisi Euroopa Parlament ja liikmesriigid.

 

Enamik parlamendiliikmeid tervitasid täiskogu arutelul Euroopa Komisjoni plaane ja rõhutasid, et praegusel kriitilisel hetkel ootavad eurooplased Euroopa Liidult lahendusi. 

 

Pärast arutelu kutsus Euroopa Parlamendi president David Sassoli liikmesriike üles mõistma olukorra tõsidust ja püüdma meetmete osas kokkuleppele jõuda. „Peame kaitsma Euroopa ruumi. Me ei saa endale lubada spekulatsioone ega rünnakuid oma strateegiliste varade vastu. See on delikaatne olukord. Sellepärast on meil hea meel, et Euroopa Komisjoni plaan võtab meie ettepanekuid arvesse ja et selle eesmärk on toetada ja parandada kõigi eurooplaste elu. "

 

Sünged majanduslikud prognoosid

 Euroopa Komisjoni mai alguses esitatud majanduslikud prognoosid näitavad, et majandus on saanud tervisekriisist tõsise löögi. Kuna inimesed püsivad kodus ja terved majandussektorid on pidanud oma tegevuse järsult peatama, saab selle aasta ELi majanduslangus olema vähemalt 7,4 protsenti, mis on märkimisväärselt suurem langus kui 2009. aastal.

 

Isegi see sünge prognoos võib aga alahinnata majanduslanguse tegelikku ulatust, sest igasugune majandustegevuse taastamine saab olema aeglane ning võib kergelt uuesti peatuda koroonaviiruse teise laine tõttu.

 

Kriis on mõjutanud kõiki majandussektoreid – paljud inimesed kardavad, et nad võivad kaotada oma töökoha ning ei soovi sellest tulenevalt raha kulutada. Samal ajal on ettevõtted vastakuti katkestustega oma tarneahelates. Riikides väheneb maksude laekumine, samal ajal kui sotsiaalhoolekandekulud kasvavad. Riikide jaoks tähendab see eelarvedefitsiite, kasvavat võlakoormust ning suuremaid laenukasutuse kulusid.

©Photocreo Bednarek/AdobeStock  

Vaja on ambitsioonikat vastust

Seistes vastamisi tõsiste majanduslike raskustega, nõudsid parlamendiliikmed 15. mail vastuvõetud resolutsioonis Euroopalt otsusekindlat ja julget tegevust.

 

EL on hetkel kavandamas oma järgmist pikaajalist eelarvet, ning kuna vastus käimasolevale kriisile määrab ära ka arengud järgnevatel aastatel, peaks parlamendiliikmete sõnul lisama taastumismeetmed eelarve plaanidesse. Parlament aga rõhutas, et taastumispakett peaks lisanduma olemasolevatele ELi programmidele ning mitte neilt raha ära võtma.

 

Kui Euroopa Parlamendi nõudmisi pikaajalisele eelarvele ei rahuldata, hoiatasid parlamendiliikmed, et nad võivad kasutada oma positsiooni pikaajalise eelarve vetostamiseks.

 

Taastumisfondi rahad peaks parlamendiliikmete sõnul minema esmajärgus neile, kes on kriisist enim mõjutatud. Liikmed soovivad, et raha jaotataks läbi toetuste andmise, sest on oht, et laenud raskendaksid kriisist mõjutatud liikmesriikide finantsolukorda.

 

Resolutsioon soovitas, et taastumispakett oleks rahastatud läbi pikaajaliste „taastumisvõlakirjade“ väljaandmise, mis oleksid tagatud ELi eelarvega. Sellega viidati ka vajadusele saada uusi sissetulekuallikaid ELi eelarvele – vastasel juhul tähendaks suurem eelarve suuremaid otsekulutusi liikmesriikide jaoks.

 

Parlamendiliikmete sõnul peab Euroopa Liit endiselt keskenduma ka kliimategevusele ning digitaalsele strateegiale. Lisaks peaks looma uue ELi terviseprogrammi, mis tagaks kriisi ajal meditsiinitoodete kättesaadavuse üle Euroopa Liidu.

 

Parlament rõhutas, et neil peaks olema ka otsustusõigus taastumisfondi üle. 13. mail täiskogu arutelul tõid parlamendiliikmed välja, et Euroopa Parlament on ainus ametisse valitud ELi institutsioon ning neil peaks olema võimalus toestada järelevalvet eelarveküsimuste üle, andmaks protsessile demokraatlik legitiimsus.

 

Loe, mida EL teeb koroonaviiruse vastu võitlemiseks ning vaata meie ajatelge ELi vastuvõetud tegevuste kohta.

 

Loe ka viimaseid uudiseid ELi taastumisplaani kohta: