COVID-19: Euroopa Liidu kava majanduse taastamiseks
EL valmistub leevendama COVID-19 puhangust tingitud sügava majanduslanguse tagajärgi, toetades inimesi ja ettevõtteid suuremahuliste investeeringutega.
Euroopa Komisjoni plaan: taasterahastu „NextGenerationEU“
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen avalikustas 27. mail komisjoni taasterahastu „NextGenerationEU“ kava. Selle eesmärk on leevendada pandeemia põhjustatud kahju ning investeerida meetmetesse, mille abil muuta EL keskkonnasõbralikumaks, digitaalsemaks, sotsiaalselt võrdsemaks ja vastupidavamaks.
Ettepaneku kohaselt laenaks komisjon finantsturgudelt raha, tagades oma kõrge krediidireitinguga madalad laenukulud. Sellest 500 miljardit eurot tahtis komisjon eraldada liikmesriikidele tagastamatute toetustena. Liikmesriikide juhid leppisid aga oma 17.–21. juuli tippkohtumisel kokku, et toetuste mahtu vähendatakse 390 miljardi euroni.
Raha kasutatakse ELi kliimaneutraalsuse ja digiülemineku eesmärkide saavutamiseks, sotsiaal- ja töötoetusteks ning ELi ülemaailmse osatähtsuse tugevdamiseks. Raha jõuab toetusesaajateni olemasolevate ja uute ELi vahendite kaudu. Neist suurim on uus taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, mille kaudu tehakse laenude ja toetustena kättesaadavaks 672,5 miljardit eurot, et toetada liikmesriikide reforme ja investeeringuid.
Parlament ja nõukogu teevad kaasseadusandjatena otsuse õigusnormide kohta, millega reguleeritakse kava rakendamiseks kasutatavaid eri vahendeid.
10. novembril saavutatud kokkulepe sisaldab sätet taasterahastu raames laenatud vahendite nõuetekohase eelarvejärelevalve kohta. Parlament, nõukogu ja komisjon kohtuvad korrapäraselt, et hinnata fondide rakendamist, ning parlament ja nõukogu kontrollivad kõiki kõrvalekaldeid eelnevalt kokku lepitud kavadest.
Seos pikaajalise eelarve ja õigusriigi põhimõttega
Komisjoni taastekava projekt tehti parlamendile teatavaks mais toimunud täiskogu istungil. Sellega koos esitati Euroopa Liidu aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku muudetud ettepanek, mille maht on 1,1 triljonit eurot. Liikmesriikide juhid leppisid oma 17.–21. juuli tippkohtumisel kokku, et kavandatud eelarvet vähendatakse 1,074 triljoni euroni.
Järgnenud läbirääkimistel nõukoguga õnnestus Euroopa Parlamendi liikmetel lisada 16 miljardit eurot. Ligikaudu 15 miljardi euroga toetatakse peamisi ELi programme sellistes valdkondades nagu tervishoid, teadusuuringud ja noored ning 1 miljard eurot eraldatakse ettenägematuteks kriisideks.
Parlament on tundnud muret selle pärast, et taasterahastu raames võetud laenud võivad suurendada tulevaste põlvkondade võlakoormust, ning on seetõttu nõudnud uusi tuluallikaid. Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid eelarveläbirääkimiste käigus kokku ajakavas, mille alusel võetakse kasutusele võla tagasimaksmiseks vajalikud uued tuluallikad, sealhulgas finantstehingute maks, digimaks ja saastavate ettevõtete maksud.
Taasterahastu raames laenamise kohta tehtav otsus peab saama nõukogu ühehäälse heakskiidu ja iga liikmesriik peab selle ratifitseerima. Parlament, kellel on selles menetluses nõuandev roll, andis 16. septembril oma nõusoleku.
Taasterahastu on seotud ka sellise mehhanismi loomisega, mis võimaldaks peatada eelarvemaksed õigusriigi põhimõtet rikkuvale liikmesriigile. Parlament ja nõukogu jõudsid taasterahastule sellise tingimuse lisamises esialgsele kokkuleppele 5. novembril.
Mida teeb EL selleks, et aidata Euroopa majandusel koroonapandeemiast taastuda?
Sünge majandusprognoos
Komisjoni novembris avaldatud majandusprognoos näitab selgelt, et majandus on saanud tervisekriisi tõttu raske löögi. Kuna inimesed pidid koju jääma ja nii mõnedki sektorid katkestasid järsult mitmeks kuuks töö, langeb ELi majandus 2020. aastal üle 7%. See on tunduvalt suurem kukkumine kui 2009. aasta sügisel.
Kriis mõjutab kõiki inimesi. Paljud kardavad töö kaotada ega julge enam raha kulutada. Ettevõtted on hädas tõrgetega tarneahelas. Riikide maksutulu väheneb, aga sotsiaalkulud kasvavad. See toob kaasa eelarvepuudujäägi, suure võlakoormuse ning ka suuremad laenukulud.
Loe lähemalt, kuidas EL COVID-19 kriisiga võitleb, ning vaata ka ELi meetmete kronoloogiat.
